Tänapäeval elab kolm elevandiliiki. Suurim nendest ja suurim maismaaimetaja üldse on aafrika elevant (Loxodonta africana). Sellest ainult pisut väiksem on india elevant (Elephas maximus). Kolmandat, kõige väiksemate isenditega liiki Loxodonta cyclotis peeti varem aafrika elevandi metsas elavaks alamliigiks, aga DNA analüüs näitas, et see on eraldi liik. Tänapäeva elevantide mass on kuni 7,5 tonni ja kasv kuni 3,5 meetrit. Kõige suurem elevant oli pliotseenis elanud 5 m kõrgune lõunaelevant [1]. Loomadel on mitmeti talitlev lont, võhad ja väga hõreda karvkihiga nahk. Ainult mammuti keha oli kaetud pika ja suhteliselt tiheda punakaspruuni karvastikuga. Elevandid põlvnevad miotseenis ja pliotseenis elanud perekonnast Primelephas, mille nimi tähendabki esimest elevanti. Need loomad olid tänapäevastest elevantidest väiksemad ja neil oli neli võhka, kummaski lõualuus kaks
Tahaksin teada millest kaelkirjak toitub ja millised on tema eluviisid. Veel tahaksin teada milline on kaelkirjaku ja inimese suhe. Kas kaelkirjakuid on ka näiteks toiduks kasutatud jne... . Veel tahaksinteada kaelkirjaku lähisugulus konda kuuluvatest liikidedest. 3 KAELKIRJAKLASED Kaelkirjaklased tekkisid varamiotseenis hirvelaadetest sõralistest ja saavutasid õitsengu hilismiotseenis, eriti aga pliotseenis (s.o. Umbes 10 miljonit aastat tagasi). Fossiilised perekonnad asutasid Euroopat, aasiat ja Aafriakt. Paljusid iseloomustas hiiglaslik kasv ja tugev kehaehitus. Pleistotseenis suri enam kaelkirjakllasi välja; meie ajani on säilinud vaid 2 perekonda Aafrikas, kumbki ühe liigiga.(Raamat „Loomade elu, imetajad 7“ Tallinn „Valgus“ 1987 lk.356-359) KAELKIRJAKU ELUPAIK Kaelkirjak on kõrgeim maismaaloom, kes elab savannides.Kaelkirjak on levinud Aafrikas Sahara
.7 Mat)? Eristumine tänapäevastest lähimatest liikidest? Iseloomusta neid oletatavaid eellasi pisut. Orronin tugenensis säilinud reieluu alusel on öeldud, et on kohastumus bipedaalsuseks. Ardipithecus redutseerunud loomahambumus, väike ajumaht, etteulatuv kolju. Perekonna Homo eellane, Homo habilis ja Homo rudolfensis on vanimad homode perekondadest. Homo rudolfensisest sai lõpuks Homo erectus. 5. Milline oli põhiline hominiinidegrupp Pliotseenis (ca5...2,5 Mat)? Iseloomusta neid lühidalt. Austrolopiteegid, kellel oli bipedaalsus, tugevalt eristunud suguline dimorfism, etteulatuv näokolju, väike ajumaht (varem eeldati, et just bipedaalsuseks on vaja suurt ajumahtu). 6. Millised olid paleoökoloogilised muutused inimlaste väljakujunemise ajal, mis eristasid oluliselt Kvaternaari tingimusi eelnevast Pliotseeni ja Miotseeni lõpu omadest? Missugusi biotoope eelistasid erinevad varased hominiidid?
Ilmastik siis jahedam, ramapiteekused olid sellega kohanenud. Liikumisviisi kohta teatakse vähe; kaal 2075 kg. Silmahambad lamedad, st toit oli puisem, ilmselt näriti juurikaid. Ramapiteekused levisid Aafrikas, Euroopas ja Aasias. Suurim liik nende hulgas oli gigantopithecus (luid leitud Indiast). Tema liikus maad mööda nagu gorilla, väiksemad ramapiteekused elasid arvatavasti puude otsas. Liik kadus suhteliselt järsku, seda on seotud looduslike muutustega u 8 miljonit aastat tagasi. Pliotseenis, u 56 miljonit a tagasi, ilmusid vanimad hominiidid e inimlased. Neist vanim, kellest pole päris täpselt veel teada, kas ta oli juba hominiid või alles hominiidilähedane liik, on Sahelanthropus tschadensis. Leid saadi 2001. a Tsaadist, Sahara kõrbe lõunaosast (Ahounta Djimdoumalbaye). Luuleiu oletuslik vanus on 67 miljonit a. Tal palju ahvilikke tunnusjooni (nt väike ajumaht, tugevad kulmumõikad). Pole teada, kas nad käisid kahel jalal või mitte
annaabi.ee 
