Anorgaaniliste pigmentide toonid erinevad üksteisest keemilise ehituse eripärade, näiteks osakeste suuruse tõttu. Pigmendi tera suurusest, kujust ja struktuurist sõltuvad ka värvi ehedus ja läige. Värvi kattevõime sõltub pigmendi murdumisnäitajast ja osakeste peenusest. Esimesed pigmendid olid pärit kivimitest, savist ning loomsetest ja taimsetest allikatest Kaks kõige esimest kunstlikku pigmenti olid pliivalge (pliikarbonaat, PbCO3)2Pb(OH)2) ja Egiptuse sinine. Pliivalget tehti plii ja äädika (etaanhape, CH3COOH) segamisel. Egiptuse sinine on kaltsiumvasksilikaat ning seda tehti vasemaagiga (näiteksmalahhiidiga) värvitud klaasist. Neid pigmente kasutati juba teisel aastatuhandel ekr Loodusliku päritoluga raudoksiidpigmendid on värvitööstuses enimkasutatavad värvilised pigmendid. Neid, välja arvatud kollast pigmenti, iseloomustab hea valgus-, vee-, leelise- ja kuumakindlus. Anorgaaniliste pigmentide hulgas on
Grazie kiriku söögisaali seinale. Maalil on kujutatud hetke, mil Jeesus avaldab apostlile, et üks nende seast reedab ta. Jeesus murrab leiba ja pakub veini, öeldes, et see on tema ihu ja veri. Tehnika Leonardo soovis maalida üksikasjalikumalt ja heledamalt, kui oleks võimalik saavutada traditsioonilise freskoga. Ta maalis Püha õhtusöömaaja kuivale seinale, mitte märjale krohvile, ning otsustas kiviseina katta kahekihilise kuiva krohviga. Seejärel lisas ta kihi pliivalget, et suurendada heledust. Kuna teost on sajandite jooksul korduvalt restaureeritud, on da Vinci originaalist säilinud vaid fresko kompositsioon ning mõned väikesed originaalvärvi laigukesed. Lisaks algelistele restaureerimistehnikatele, on pildi halvas säilimises süüdi Leonardo da Vinci kasutatud uuenduslik värv, marodöörid ning 1945. aasta sõjapurustused. Originaalteose seisund halvenes juba pärast valmimist kiiresti. 1642. aasta ülestähendustes on
Moes olid kõrge vöökoht ning lopsakad varrukad. Rõhutati peenikest pihta. Riiete all kanti alussärki või aluskleiti. Dekolteed tõusid kõrgemale ja ümarad kraed muutusid kandilisemaks. Talveriietuse juures kasutati rohkesti musta pitsi. (4) Meeste riietus oli polsterdatud ning jäik. Kanti kuube, vesti, põlvpükse, linaseid särke ning topelttallaga kingi. (4) 1.3 Meik Sellel ajal kanti väga palju ning väga rasket meiki. Meigi tegemisel kasutati palju pliivalget. Kui esines vistrikke, siis need kaeti siiditükkidega. (4) 2.ROKOKOO Rokokoo sai alguse 18. sajandi alguses Prantsusmaal. Levis enamasti Prantsusmaal ning Saksamaal. (4) Rokokoo ajastul sai moe tekkimise peakeskuseks Pariis. Moesuundi hakkas dikteerima mitte kuningas ja tema õukond, vaid mõni moesolev intiimne aristokraatlik salong. Nendes salongides kogunesid oma aja kuulsused: muusikud, kunstnikud, luuletajad, kirjanikud. 2.1 Soengud
Ka mandel ja roosid kuuluvad iidsete kosmeetikavahendite hulka. Mandliõli on pehme ja vitamiinirikas, roosiõli aga suurepärase aroomiga ning rahustava ja põletikuvastase toimega. Haavade raviks kasutati ka puhast mett, mis sisaldab antibakteriaalseid aktiivseid aineid. Temas sisalduvad suhkruained annavad nahale ka pehmuse ja õrnuse. Läbi aegade on ka Jaapanis peetud ilusaks kriitvalgeks puuderdatud nägu, mis on osa ka geisade kultuurist. Algselt kasutati pliivalget, millel oli nahale ning tervisele hävitav mõju. Hiljem võeti kasutusele riisist tehtud puuder, vahel ka lindude väljaheiteid, saavutamaks eriliselt heledat jumet. 750 1900 m. a. j. Keskajal pöörasid naised vähem tähelepanu make-up'le ja selleasemel rõhutati juuste pügamisega kõrget otsaesist, eriti oli see hinnatud kõrgklassi seas. Rõugearmide varjamiseks kasutati mustast siidist või sametist kaunistusi, mis olid tähekeste, poolkuu ja südame kujuga.
Ka mandel ja roosid kuuluvad iidsete kosmeetikavahendite hulka. Mandliõli on pehme ja vitamiinirikas, roosiõli aga suurepärase aroomiga ning rahustava ja põletikuvastase toimega. Haavade raviks kasutati ka puhast mett, mis sisaldab antibakteriaalseid aktiivseid aineid. Temas sisalduvad suhkruained annavad nahale ka pehmuse ja õrnuse. Läbi aegade on ka Jaapanis peetud ilusaks kriitvalgeks puuderdatud nägu, mis on osa ka geisade kultuurist. Algselt kasutati pliivalget, millel oli nahale ning tervisele hävitav mõju. Hiljem võeti kasutusele riisist tehtud puuder, vahel ka lindude väljaheiteid, saavutamaks eriliselt heledat jumet. Mari Sarv 4 38E Eesti Esimene Erakosmeetikakool Kosmeetika ajalugu Rahvusvaheline CIDESCO Kool Referaat
Mõned vabad Vana-Rooma naised töötasid ka õpetajatena, sekretäridena ja müüginaistena. On olemas mõned tõendid naissoost arstidest ja ka väga kummalisel moel on paar tõendit naisgladiaatoritest. Roomas oli ka naisorjasid. Naisorjad töötasid tavaliselt teenijate või talutöölistena, perenaise isikliku teenijannana ning ka majapidajannadena. Paljud Vana-Rooma naised meikisid ennast. Kuna kahvatu jume oli moes kasutati kriidipulbrit ja pliivalget, et seda saada. Põsepunaks ja huulevärviks kasutati punast ookrit ja silmi meigiti segudega, mis põhinesid söel või animoniilil. Mõned kosmeetika tooted oli mürgised. Naised kasutasid ka ehteid. Tihti kanti kõrvarõngaid, käevõrusid ja kaelakeesid. Enamus ehteid tehti odavast pronksist ja vahel ka klaasist. Paljudel naistel olid kõrvad kõrvarõngaste jaoks augustatud. Neil olid ka ehitud prossid, mis hoidsid riideid üleval. Pereliikmete ülesanded
reljeefid. Elumajade seinu kaunistasid seina- ja laemaalingud, ornamentaalsed mosaiikpõrandad, viimased olid eriti kunstipärased hellenistliku elamu peristüülõues Värvid: Kreeka klassikast alates püüti ka värvides jäljendada loodust. Templide eksterjöör oli värviline, kasutati puhtaid, selgeid värve. Hellenismi ajal õpiti tundma uusi taimseid ja mineraalseid värve, nt puhast, mitut liiki töödeldud kinaveri, smalti ja pliivalget. Helli Sisask Arhitektuuri ja interjööri ajalugu. Stiilid. Konspekt. 6 Ornament. Kreeka ornamendi ülesandeks oli pinda liigendada, täita või raamida. Varaseim kreeka ornament oli meander, 7.saj eKr lisandusid sellele palmett, voluut, paelpõime ja lootos, 6.sajandil munavööt, mis koos südamekujuliste lehtedega moodustas nn kymationi . Akantuse motiivi hakati kreeka ornamendis kasutama klassikalisel ajastul,; hellenism tõi endaga kaasa bukranioni ja girlandi.
annaabi.ee 
