põhikomponendiks tina ja sinna lisatakse veel pliid, antimoni, vaske, niklit, telluuri. Laagriliuasulamid Alumiiniumlaagrisulamid. Liugelaagrite liudasid valmistatakse alumiiniumi sulamitest. Alumiiniumsulamisse lisatakse tina, pliid, vaske, antimoni ja niklit. Võrreldes babiidiga (tina ja plii sulam) on alumiiniumlaagrisulamil suurem tugevus ja korrosioonikindlus. Puuduseks alumiiniumlaagrisulamil suur joonpaisumistegur. Tinapronks ja pliipronks. Diiselmootorites kasutatakse laagrimaterjalina põhiliselt tina- ja pliipronkse. Laagriliuana on levinud on ka fosfori sisaldusega sulamid. Samuti kasutatakse auto ehituses ka erinevaid plaste. Näiteks: põrkeraudades, kaitsekatetes ja mahutites.
Õli töötamise iga sõltub: 1. Õlikvaliteedist 2. Diisli konstruktsioonist (käigu kiirus, laagrite materjal) 3. Õli hulgast süsteemis 4. Kütusesordist 5. Kasutatavatest puhastusseadmetest ja süsteemidest Valmistaja tehas arvestab neid tingimusi js selle põhinedes määrab ta õli vahetus tähtajad: 1. Kiirekäigulised babediit laagritega 200 – 500 töötundi 2. kiirekäigulised pliipronks laagritega 100 – 200 töötundi 3. Keskmisekäigulised 750 – 1500 töötundi 4. Keskmised kiirekäigulised 2- tak. mootorid 3000 töötundi 5. Aeglasekäigulised 2- tak ristpea mootorid 10000 – 20000 töötundi See tabel on aluseks väiksemate kiirekäiguliste mootorite õlivahetuseks Suurtes kuiva karteriga mootorites toimub õlivahetus ainultn labori analüüsi korral Õlisüsteemi pesemine, filtrite pesemine
poltidega tugipukile. Karteriluugid ise on valmistatud teraslehtedest ja võivad olla varustatud kaitseklapp – luukidega. Keskmistel kiirekaigulistel diislitel on tugipukk ja silindrisärk kokku valatud ühes tükis ja teda nimetatakse plokkkarteriks. RAAMLAAGRID A-õhukeseseinaline liugelaagriliud 1-laagrisaale 2-pliipronks kate B-paksuseinaline liugelaager 3-laagrisaale 4-babiit kate 5-õli tasku Raamlaagrite ülesendeks on toestada väntvõlli Raamlaagreid nimetatakse ka kandelaagriteks ehk radiaallaagriteks. Raamlaagrid asetsevad alusraami põiki vaheseintes tugipuki põiki vaheseinte alumises osas Raamlaagri üld ehitus
Liugelaagrite liudasid valmistatakse alumiiniumi sulamitest. Alumiiniumsulamisse lisatakse tina, pliid, vaske, antimoni ja niklit. Võrreldes babiidiga (tina ja plii sulam) on alumiiniumlaagrisulamil suurem tugevus ja korrosioonikindlus. Puuduseks alumiiniumlaagrisulamil suur joonpaisumistegur. Alumiiniumlaagrisulam sisaldab 18% tina ja 3% vaske. Tihti moodustab laagri liua alumiiniumist kere ava, mis tehakse keresse valamise käigus ja pärast töödeldakse mõõtu. Tinapronks ja pliipronks. Diiselmootorites kasutatakse laagrimaterjalina põhiliselt tina- ja pliipronkse. Laagriliuana on levinud on ka fosfori sisaldusega sulamid . Plii on sinakashall pehme materjal mille tihedus 11340 kG/m³ ja sulamistemperatuur 327°C. Suur osa pliid kasutatakse maailmas pliiakud valmistamiseks. Kuna plii on väävelhappekindel kasutatakse seda väävelhappetööstuses. Plii kaitseb inimest hästi radioaktiivse kiirguse eest, seetõttu
Liugelaagrite liudasid valmistatakse alumiiniumi sulamitest. Alumiiniumsulamisse lisatakse tina, pliid, vaske, antimoni ja niklit. Võrreldes babiidiga (tina ja plii sulam) on alumiiniumlaagrisulamil suurem tugevus ja korrosioonikindlus. Puuduseks alumiiniumlaagrisulamil suur joonpaisumistegur. Alumiiniumlaagrisulam sisaldab 18% tina ja 3% vaske. Tihti moodustab laagri liua alumiiniumist kere ava, mis tehakse keresse valamise käigus ja pärast töödeldakse mõõtu. Tinapronks ja pliipronks. Diiselmootorites kasutatakse laagrimaterjalina põhiliselt tina- ja pliipronkse. Laagriliuana on levinud on ka fosfori sisaldusega sulamid . Plii on sinakashall pehme materjal mille tihedus 11340 kG/m³ ja sulamistemperatuur 327°C. Suur osa pliid kasutatakse maailmas pliiakud valmistamiseks. Kuna plii on väävelhappekindel kasutatakse seda väävelhappetööstuses. Plii kaitseb inimest hästi radioaktiivse kiirguse eest, seetõttu
annaabi.ee 
