seadmine) 3. kuni 5 eseme suurustunnuse järgi järjestamine, mille käigus omandatakse oskus seada esemeid kasvavasse või kahanevasse järjekorda ning seda sõnaliselt väljendada. 4. Joonistaks tahvlile pliiatsi ja küsiks lastelt, mitu pliiatsit on tahvlil? Joonistaks pliiatsi juurde ka kustutuskummi ning küsikus mitu kustutuskumi on tahvlil? Kas pliiatsid ja kustutuskummid on paaris? Joonistaks tahvlile lisaks pliiatsile ja kustutuskummile veel ühe pliiatsi ja küsiks, kas nüüd on ka pliiatseid ja kustutuskumme ühepalju? Miks arvad, et ei ole? Mida on rohkem, mida vähem? Mida peaks tegema, et neid oleks ühepalju? Viimaks joonistan tahvlilr pliiatseid ja kustutuskumme ühepalju. Küsin lastelt, kas nüüd on mõlemaid asju ühepalju? Loendan lastele (õpitud arvu piires) kui palju on. Miks nii? Sest selleläbi õpib laps vastava arvu piires paremini arvutama. Orienteerub vastava arvuga
• jätab ridu vahele • ei suuda järge pidada • ei armasta lugeda ja üritab seda vältida ‒ alustab hästi, aga järk-järgult lugemine halveneb • vahetab silpe ja sõnu • jätab lühikesed sõnad (nt oli, nad) lugemata või asendab need teistega 65 • oskab mingit sõna ühel leheküljel lugeda, aga järgmisel leheküljel loeb seda valesti Käekiri • käekiri võib olla loetamatu • käekiri võib olla loetav, kui kirjutab aeglaselt ‒ vajutab väga tugevasti pliiatsile või pastakale • raskused tähtede ühendamisel • kummaline tekstipaigutus • kirjutab tähti kummaliselt, et varjata õigekirjaprobleeme • kirjutamine on väga närvesööv ja väsitav Õigekiri • kirjutab sõnu nii, nagu neid kuuleb • veidrast kirjaviisist tulenevad arusaamatud sõnad • kordab silpe (sininine – sinine) • jätab silpe ära (inime – inimene) • muudab tähtede järjekorda (ovar - orav) • teeb vigu lühikestes sõnades (iah – jah, pial - peal)
Kuumutamisel muutub savi kõvaks Pärast jahtumist kastetakse südamikud palmiõlivanni, et pliiats hästi libiseks 11 Harjutusi pliiatsiga joonistamisel ·Viirutamine tõmmatakse paralleelseid jooni, heledama koha saamiseks hõredamalt, tumedama koha saamiseks tihedamalt ·Risti viirutamine tehakse kaks või kolm erinevate nurkade all läbivat paralleelsete joonte kogu ·Varjutamine toon- ja värviüleminekute saamiseks joonistatakse paralleelseid jooni, vajutades pliiatsile kas tugevamalt või pehmemalt ·Sfumato ehk toonide ja värvinüansside sujuv vaheldumine teise paberitükiga hõõrutakse pliiatsi värvipigmente paberisse ·Heleduse esiletoomine kustutatakse tumedaid pindu kustutuskummiga või heledaid laike valge plaatsiga tumedale pinnale 12 Värvipliiatsid Värvipliiatsid koosnevad värvipigmentidest, rasvadest, vahadest, sideainetest ja mineraalsetest täiteainetest
· Suvel, kui nahk on päevitunud, sobivad ka soojad toonid. · Valikus on roosa- ja pruuni põhitooniga, pärlmuttertoonis. Silmapliiatsid ja lainerid: · See on paljudest meigiosadest mida paljud naised ei oska iseendale peale kanda. · Kui silmapliiats kipub murenema ja määrima, siis on mõtekam torgata see enne kasutamist veerand tunniks külmkappi ja pliiats jookseb jälle libedalt mööda õrna silmalaugu. · Noorele nahale sobivad lisaks pliiatsile ka vedelad ja tusilaadsed silmalainerid. · Täiskasvanu nahale tasuks valida silmapliiats või kasutada kontuuri tegemiseks lauvärvi. · Täiskasvanu nahal tuleks seega vältida rasvaste ja vedelate silmalainerite kasutamist. · Kui lainerit kasutada, siis ennem silmalaineri kasutamist on kasulik silmalaud puudriga üle tupsutada, et lainer paremini peal püsiks. Lauvärvid: · Lauvärvid on eriti õrna koostisega ja väga kõrge pigmendisisaldusega tooted, mis
sajandil on laialt levinud reklaam- ja tarbegraafika. Nendega seondub omaette graafika alaliik - kirjakunst. 1.6 Mis on joonistus? Joonistus on mõnes mõttes kunsti alus. Joonistamist kasutatakse kunstiteose kavandamisel, vormi ja valguse õppimisel, kompositsiooni kalkuleerimisel. Paljude kunstnike visandid (eskiisid) on aja jooksul omandanud kõrge väärtuse. Sageli saab nende põhjal aimu kunstniku mõttekäikudest mingi teose loomisel. Lisaks tavapärasele pliiatsile saab joonistamisel kasutada sütt, värvilisi kriite (näiteks punakaspruun sangviin). 1.7 Mis on monumentaalmaal? Maalikunsti väljendusvahenditeks on jooned ja värvid kahemõõtmelisel pinnal. Varasematest aegadest on meie aegadeni säilinud põhiliselt seina- või laemaalid. Sedalaadi maalikunsti nimetatakse monumentaalmaaliks - kujutise suuruse ja monumentaalsuse tõttu. Monumentaalmaalide loomiseks kasutatakse erinevaid tehnikaid