• Millega võrdub lahuse normaalsus, kui see sisaldab 1l 4,8059g H SO -ja? 2 4 • Kaltsiumhüdroksiidist sadestati kaltsiumioon väljafosforhappega. Uuritava aine kaalutis oli 0,3524g. Mitu milliliitrit kulub selleks teoreetiliselt • a. 1M fosforhapet • b. 1N fosforhapet c. 2Nfosforhapet • Pliiatsetaat korda kaks vesi, mille kaalutis oli 0,5025g sadestati lahusest väävelhappe lahusega. Tekkinud sade kaalus pärast kuumutamist ja jahutamist eksikaatoris 0,3926g . • a. Leida pliiatsetaat korda kaks vesi protsent uuritavas aines. • b. Mitu protsenti sisaldas uuritav aine lisandeid • Kui palju tuleb võtta uuritavat ainet (vask(II)kloriidi), et saada piisav kogus kaalanalüüsiks vaskhüdroksiidi sadet?
Kiudude keemilised omadused on olulised mitmetes töötlemisprotsessides nagu värvimine ja viimistlemine, samas ka tekstiilide hooldusel. Kiudude lahustumise põhjal on võimalik ka tundmatute kiudude tuvastamine. 3. Töö käik 3.1 Töö ülesanne: Uurida leelise toimet kiududesse. 3.2 Töövahendid: Tekstiilkiud (vill ja siid), koonilised kolvid, statiiv, vesivann, klaaspulk, valik reaktiive (5% NaOH lahus, 10% äädikhappe-pliisoola (Pb(CH3COO)2 - pliiatsetaat) lahus) 3.3 Tegevuskava: Asetada katseklaasidesse uuritavate kiudude proovid (üks proov katseklaasi kohta, igaüks ligikaudu 10-15 mg). Valada peale 5% naatriumhüdroksiidi lahus, täites 1/3 katseklaasi mahust. Asetada katseklaasid keevasse vette ja kuumutada siidikiudude täieliku lahustumiseni. Jahtunud villa ja siidi leelistele lisada paar-kolm tilka 10% äädikhappe-pliisoola (Pb(CH3COO)2) lahust. Jälgida lahuse värvuse muutust. 4
Kuuma veeauruga reageerib: Pb + H2O ↔ PbO + H2 Happed (reageerib, kui ei teki happes vähelahustuvat soola) lahj. HCl ja lahj. H2SO4 (kuni 80%) – ei reageeri (konts. hapetega moodustuvad vastavalt H4[PbCl6] ja Pb[HSO4)2] HNO3-ga (paremini lahj.): 3Pb + 8HNO3 → 3Pb(NO3)2 + 2NO + 4H2O CH3COOH-ga (õhu juuresolekul): 2Pb + 4CH3COOH + O2 → 2Pb[CH3COO]2 + 2H2O plii(II)etanaat (pliiatsetaat) Leeliste konts. lahused: Pb + 2KOH + 2H2O → K2[Pb(OH)4] + H2 kaaliumtetra- hüdroksoplumbaat(II) Vesinikühendid pole iseloomulikud (PbH4, värvitu gaas, laguneb kergesti) Halogeenidega → PbHal2 (F2-ga reageerib aegl. juba toatemp-l) Väävli, seleeni ja telluuriga → PbS, PbSe, PbTe Hapnikuga moodustab 6 erin. oksiidi (osa neist veel mitmes kristallvormis), neist on tähtsamad
usaldusväärse lõhkeaine valmistamiseks tuleb kemikaalid laborist pihta panna. Nimekiri vajalikest kemikaalidest tähtsuse järjekorras. VEDELIKUD TAHKED AINED lämmastikhape kaaliumperkloraat väävelhape kaaliumkloraat 95% etanool pikriinhape (tavaliselt pulber) tolueen ammooniumnitraat perkloorhape pulbriline magneesium hüdrokloorhape alumiiniumpulber kaaliumpermanganaat väävel elavhõbe kaaliumnitraat kaaliumhüdroksiid fosfor naatriumnitraat pliiatsetaat baariumnitraat. 10.0. VAJALIK PÜROKEEMIA. Paljusid kemikaale on üldiselt võimalik valmistada paari põhiainet kasutades. Vajalike keemiliste reaktsioo-nide loetelu on järgnevalt esitatud. See eeldab põhiteadmisi keemiast. Kes järgnevatest reaktsioonidest mõh-kugi ei taipa, peab hoolikalt läbi lugema keskkooli keemiaõpiku viis esimest peatükki. 1) Kaaliumperkloraat perkloorhappest ja kaaliumhüdroksiidist: K(OH)?+H?ClO?=KClO+HO
annaabi.ee 
