1.3 Maarvarad 1. Mida nimetatakse maavaradeks? Maavaraks loetakse maapues leiduvat ainet,mida on vimalik tasuvalt kasutada. 2.Milline on Eesti olukord maavaradega? Vaene, kuna ei ole tulu toov,pole tstuste jaoks. 3.Miks ei veta kasutusele kiki maavarasdi,mida Eestis leidub? Liiga sgaval,pole tehnikat, kulud suuremad kui tulud. 4.Nimeta Eestis leiduvaid thtsamad maavarad! Plevkivi, lubjakivi(paas), dolomiit, savi 5. Kus on Eesti maavarade thtsus kige suurem? Ida-Virumaal 6. Eesti thtsaim maavara on plevkivi: 1. Kaevandamine- kaevandatakse karjris ja maa all 2. Kasutamine- kasutatakse ktmises ja keemiatstuses 7. Eesti fosforiidi varud. Suured varud on Rakveres, viksemad on Aseris ja Toolses, eelkige kasutatakse seda pllumajanduses, kus fosfor vetist kasutatakse muldade vetamiseks. 8. Lubjakivi. Leidub Phja-Eestis, kasutatakse viimistlus tdes ja keemiatstuses ning
* Surve all olev phjavesi * Tavaliselt sgaval maakoores vettpidavate kivimikitide vahel * Tekib kui vettkandev kivimikiht on ngus ja suletud vettpidavate kihtide vahele. Phjaveevaru tienemine sltub * Kivimite poorsusest * Pinnase niiskusesisaldusest * Taimkatte iseloomust (metsadelt aurumine suurem) * Pinnamoest * Aastaajast Phjavee reostus * Lekkivad kanalisatsioonitorud, snnikuhoidlad, prgilad * Sjavelennuvljad, ktusetanklad, tstusprgilad, keemiakombinaadid * Plevkivi ja teiste maavarade kaevandamine * Maa sees olev vesi puhastub pikapeale looduslikult enamikes reoainetes * Puhastumine seda parem, mida kauem on vesi aeratsioonivndis e. mida aeglasemlat liigub maapinnalt phjaveekihti * Karstialadel reostusoht suur * Savikatel aladel on phjavesi hsti kaitstud Phjavesi vib tekitada probleeme * Ujutab le kaevandusi * Kutsub esile soostumist * Mjutab maalihete teket
Rahvastiku tihedus- inimeste arv ruutkilomeetri kohta mratud piirkonnas. Muld- maapinna pealmine kobekiht. Looded- taevakeha kuju perioodilised moonutused, mille phjustab teise taevakeha gravitatsiooniline klgetmme. Krgusvndilisus- ehk vertikaalne tsonaalsus on kliimatingimuste, mulla- ja taimkattevndite muutumine mdeges. Maavara- maapues peituv vara, mida inimene saab majandustegevuses kasutada. Maavarad jagunevad: mineraalsed varad (maagid kivimid), energia varad, nafta, plevkivi. Phjavesi- maa sees olev vaba vesi vettpidava sette- vi kivimikihil. Ressurss on element, mida on vaja lesande titmiseks. Ressurss vib olla inimene, varustus, tkoht, raha vi mis tahes muu asi, mida on vaja projekti titmiseks.
kujuga. Mhn:viitna krvemaal;mar, kruusast,liivast.Slkorg:vooluvesimoldorg:phjaerosioon;lammorg:klgerosioon;k aldavall:voolusngi lhedal vall Terrass:jrsu astanguga tasand Rannabarrid:kpu ps. uhtmaterjali settimine maasred:sre tipp saaremaal. Rannavall: osmussaar, merephjast liiv mis on les heidetud. Salajed karstitekkeline erra langatuslehter: karstitekkeline lne est. Luited: nva, lahtise liiva kuhjumine, sinisavi-joosu-keraamika;fosforiit-maardu-vetised; plevkivi-harju-keemiatstus;paekivi-phja est-ehituskivi;liiv-piusa- klaas;turvas-oru-kte.
olemasolul. Tielikul plemisel tekivad alati ssinikdioksiid ja veeaur. mittetielik plemine- Mittetielikult plevad need ained, milles on ssinikusisaldus vesinikusisaldusega vrreldes suhteliselt suur. Mittetielikul plemisel vivad moodustuda ssinikdioksiidi ja veeauru krval veel mitmeid orgaanilisi hendeid, ssinikoksiid ja ssi. Leegis plemata jnud ssinikuosakesed eralduvadki tihti tahmana. prols- orgaaniliste ainete lagunemine krgel temperatuuril, mida rakendatakse nafta, maagaasi, kivise, plevkivi ja puidu ttlemisel. krakkimine- nafta destilleerimissaaduste lagunemist lhemate ahelatega henditeks. utmine- puidu, turba, kivise ja plevkivi kuivdestillatsiooni ehk kuumutamist ilma hu juurdepsuta. radikaal- paardumata elektronidega osakesed. soogaas ehk maagaas- looduslik gaas, ammutatakse merephjast, toodetakse majapidamisgaasi. biogaas- kui orgaanilisi jtmeid kritatakse hermeetiliselt ehk anaeroobselt kritada, siis saadakse biogaas, mida kasutatakse peamiselt majapidamisgaasina.
Eesti ekspordib lviosa kohalikust puidust. See on aga vimalik ainult tnu klimaatilistele eelistele. Siin on vga viljakad mullad, mis sobivad ideaalselt okaspuudele. Metsandus on vga agressiivne: tehakse lageraiet, istutamata uusi puid, lage ala aga kattub lepavsaga ja muutub inetuks ning kasutuks. Mida aeg edasi seda rohkem pratakse thelepanu sellele, et Eesti metsavarud ei ole nii kiiresti taastuvad ja mingil hetkel kaovad metsad tielikult ning selle vltimiseks istutatakse uusi puid. Plevkivi, mida leidub ka Eestis, ei ekspordita, kuna seda pole siin piisavalt palju ja see ei tasuks ra. Tootmine toimub alati seal, kus on seda kige tulusam teha. Kui niteks tooraine prineb hest riigist, saadetakse see vajadusel kuhugi, kus on odava tju tttu seda kasulikum tarbija jaoks mber tdelda. Kui toorainest on saanud valmistoode, saadetakse see jllegi kuhugi, kus on antud tootel suurem turg. Nii toimitakse paljude masstoodangutega: pehmed mnguasjad, riideesemed, jalanud ja palju muud
kivitükid. Rikastatud suuretükiline ja kõrge kütteväärtusega põlevkivi sobib õlivabrikutele. Peenpõlevkivi kasutatakse elektrijaamade kütteks. Kaevisest eraldatud paas ehk aheraine, mida on ligikaudu 40%,sobib ehituskillustiku valmistamiseks. Kuna seda on rohkem kui vajatakse,siis kuhjatakse ülejääk puistangutesse, millest on rikastusvabrikute juurde kuhjunud suured aheraine mäed info saadud : http://maeopik.blogspot.com/2008/11/plevkivi-kaevandamise-tehnoloogia.html http://et.m.wikipedia.org/wiki/P%C3%B5levkivi http://maavarad.blogspot.com/2010/01/kaevandamiskohad-eestis.html
elektronpaare, mille tulemusel saab vimalikuks keemiliste sidemete teke teiste aatomitega. Valents on seega keemiliste sidemete ehk histe elektronpaaride arv, mida antud aatom saab moodustada. oksdeerija - liidab elektrone, nt molekulaarne hapnik redutseerija - loovutab elektrone oksdeerumine - elektronide loovutamisprotsess nt plemine redutseerimine - elektronide liitmisprotsess prols - lagundamine utmine - Puidu, turba, kivise ja plevkivi kuivdestillatsiooni ehk kuumutamist ilma hu juurdepsuta nimetatakse utmiseks. 2) Orgaanilise keemia ltted ja teaduseks kujunemine (kogu 1.peatkk): niteks kuidas tekivad orgaanilised ained, mis elemente nad sisaldavad, kuidas inimene vanasti puutus kokku orgaaniliste ainetega, miks tekkis vajadus luua eraldi teadusharu "orgaaniline keemia", vitalismi teooria, tuntumad inimesed, kes olid seotud algul orgaanilise keemia arenguga, orgaanilise keemia thtsus jne. Kik org
kolhoosidesse hiskasutusse. 2) Kujutati ette, et inimesed on rahul ainult sellega, et tehakse hiselt td, aga saadakse vhe palka selle eest. 3) See kik tekitas inimestes pahameelt, kadus huvi t tegemise vastu. 4) Et inimesed ei hakkaks vastu ja hineksid kolhoosidega tuli neid hirmutada - mrtsikditamine, peale seda tusis kolhoosidesse linud inimeste arv mrgatavalt. 2. Industrialiseerimine ehk rasketstuse eelisarendamine - 1) Plevkivi kaevandamine Ida-Eestis, massiehitus algas ja kergetstus (Volta tehas Tallinnas). 2) Phjustas selle, et toodi sisse vga palju vrtliseid ja Kohtla- Jrve ning Sillame olid kinnised linnad. 3) Eesti jaoks olid need ettevtted liiga suured ja tekkisid keeleprobleemid. 4) (Volta tootis 10% NSV elektrimootoritest). 3. Plaanimajandus ehk ksumajandus - 1) Plaanid tulid Moskvast - 5 aastakuplaanid. 2) Phjustas kaubapuuduse ja defitsiidi, poodides ei olnud kaupa ja
), osa smbiootiliselt molluskite ja usside kudedes, osa epibiontidena teiste organismide (krevetid,nematoodid) keha pinnal. Vvliringe mju teiste elementide ringele biosfris. Vvli oksdeerimise tulemusena tekib tugev hape, mis soodustab fosfori ja teiste mineraaltoitainete lahustuvust mullavees. Maavarade kaevandamisel paljanduvad redutseeritud vvlihendeid sisaldavad kivimikihid ja vvlihendite oksdeerimise tulemusena tekib happeline kaevandusvesi, mis ohustab looduslikke veekogusid. Kivissi, plevkivi ja osa naftat sisaldab palju vvlit, mis plemisprotsessis kigus muutub SO2-ks. SO2-st tekib atmosfris H2SO3. Selle tulemuseks on happevihmad (pH=3.5-4). 1.4. FOSFORIRINGE Fosforiringe on seotud geoloogilise ringega ja sellel puudub Fosfor veekogudes. Fosfaatioonid on atmosfriga seotud komponent. Fosfor leostub aeglaselt vlja vees vhem keemiliselt seotud kui kivimeist ja osa sellest deponeerub ookeanisetetesse. Fosfori mullas.Mullast (litosfrist) satub fosfor
annaabi.ee 
