AMADEO MODIGLIANI 1884 - 1920 FRANTS TIKERPUU 18.02.2016 LAPSEPÕLV Ta sündis juutide perekonda Livornos, Itaalias. Perekond – 3 venda, isa Livorno Flaminio, ema Eugenia Modigliani. 11-aastaselt jäi raskesse pleuriiti, 14 aastaselt haigestus tüüfusesse. Palavikuuni – kunstnikukutsumus. Õ P I N G U D / PA R I I S I E L A M A ASUMINE Algasid Guglielmo Micheli joonistamise ja maalimise erakoolis – orienteeritud impressionismile. Scuola libera di Nudo /„Vaba aktikool“ . - Giovanni Fattori. Istituto di Belle Arti di Venezia - keskendus kunstiajaloo õppimisele, maalimisega ei tegelenud intensiivselt. Kolis Pariisi – teda kutsusid uued kunstistiilid.
Ø tutvuda kustniku elu ja loomingut käsitlevate materjalidega Ø tuginedes kirjanduslikele allikatele, selgitada Modigliani teoste omapära Ø selgitada, kuidas selle perioodi ajaloosündmused ja keskkond avaldasid mõju kunstniku loomingule Ø saada põhjalikum ülevaade tema skulptuuride, maalide, joonistuste kohta Modigliani elulugu Lapsepõlv ja noorusaastad möödusid Itaalias. Modiglianil olid sageli terviseprobleemid: põdes pleuriiti, tüüfust ja tuberkoloosi. Õpinguid alustas Modigliani oma kodus. Hiljem õppis Amedeo Livorno lütseumis. 1898. aastal alustas ta maaliõpinguid Micheli ateljees. 1903. aastal astus Veneetsia Kujutava Kunsti Instituudi Aktijoonistamise vabakooli. 1906. aastal asus elama Pariisi see oli tema unistustes uue ja ihaldusväärse kunsti õppimise koht. Kunstniku elus oli palju erinevaid naissuhteid. Olulised olid sõprussuhted Utrilloga, Picassoga ja poeet Max Jacobiga.
SISUKORD SISSEJUHATUS Antud kirjalik töö on kohustuslik seminaritöö sisehaiguste õenduse aine läbimiseks. Töö eesmärgiks on kirjeldada kirjanduse abil pleuriiti, määretelda õendusprobleeme koos põhjendusega, villest antud probleem on tingitud ja õendustegevuse eesmärk vastavalt igale probleemile. KESKSED MÕISTED Õenduprotsess on süstemaatiline, sihipärane tegutsemisviis, kuhu kuulub seeria ühistoiminguid, mida tavaliselt on nimetatud vajaduste määratlemiseks, planeerimiseka, õendustegevuse rakendamiseks ja tulemuste hindamiseks.(Roper jt 1999:23). Õendusdiagnoos on kutsealastel teadmisel põhinev otsustus patsiendi reageeringuist
A. Modigliani ema töötas pere majanduse parandamiseks eraõpetaja ja tõlkijana. Just emaga oli A. Modiglianil väga lähedane suhe ja ta sai ka oma innustuse temalt. Tänu ema prantsuse päritolule sai ka noor A. Modigliani üsna varakult selgeks pantsuse keele, mis talle ka hilisemas elus palju kasuks tuli. Isaga aga tal kõige soojemad suhted ei olnud ning Amedeo suhtus temasse üsnagi ükskõikselt. 11-aastaselt aga hakkas pihta Amedeo haiguste ja hädade rada. Poiss haigestus pleuriiti ehk kopsukelme põletikku. Kolm aastat hiljem, olles 14.aastane, haigestus A. Modigliani tüüfusesse, mida tol ajal peeti ka veel surmavaks haiguseks. Väidetavalt oli ta kõrges palavikus olles näinud ka palavikuund, milles ta fantaseeris Itaalia kunsti meistriteoste üle. Sellest sai ka alguse tema kunstilembus. Säilinud on kaks katsetust, mille maalis Modigliani 12. aasasena, kuid need ei olnud üldsegi palju lubavad. 2. ÕPIAASTAD 1898
jalutuskäigud. Ta kuulab hommikuti Tartu Pereraadiot. See on kristlik raadio. Kristlikud saated annavad hingele kosutust. 2 Pauluse I kiri Korintlastele 13113. 15 9. Tervis Helvi elus on olnud ilusaid ja rõõmaid aegu kui ka keerulisi ja raskeid aegu. Ta on olnud palju haige. Helvi on põdenud läkaköha ja sellest tingitud kopsulaienemist, tuulerõugeid, leetreid, difteeriat, kopsupõletikku, pleuriiti, tuberkuloosi, aneemiat, asteoporoosi, südame isheemiatõbe, häältepaelte põletikku, mis rikkus hääle. Tal on olnud kolm operatsiooni: 1951.aasta kopsuliidete kõrvetamine, 1959. aasta pimesoole eemaldamine ja 2000.aasta puusaliigese endoproteesi paigaldamine. Helvi kannatab südame puudulikkuse ja rütmihäirete all ning ta kasutab pidevalt ravimeid. Helvi on kaotanud mitmeid armsaid pereliikmeid: ema, isa, venna ja abikaasa. Veel kalleid sugulasi, sõpru ja kolleege
jõudnud. Hetke pärast kõlas äge kuuliragin. «Mis see on?» küsis Porthos. «Mille pihta nad lasevad? Ma ei kuule kuulide vihinat ega näe hingegi.» «Nad lasevad meie surnute pihta,» vastas Athos. «Aga meie surnud ei vasta neile.» «Just nii. Siis nad arvavad, et see on mingi lõks ja hakkavad vaidlema. Nad saadavad välja parlamentääri 494 ja kuni nad meie vempu taipavad, oleme juba laskekaugusest väljas. Sellepärast ei olegi mõtet ruttamisega pleuriiti saada.» «Oh, nüüd ma taipan!» hüüdis Porthos täis sügavat imetlust. «Tõeline õnn!» lausus Athos olgu kehitades. Nähes nelja sõpra tulemas rahulikul sammul, karjusid prantslased vaimustusest. Lõpuks kõlas uus musketiplagin ja seekord tabasid kuulid ränikive nende ümber ja vilistasid kurjakuulutavalt kõrvades. Roselllased olid lõpuks vallutanud bastioni. «On alles kohmakad mehed,» ütles Athos. «Kui palju me neist tapsime? Kaksteist?» «Või viisteist?»
annaabi.ee 
