ning põhjuseks on enamasti mõni sisehaigus, nagu näiteks ja kõige sagedamini kongestiivne südamepuudulikkus. Mõnikord, aga harva võib transudaat ilmuda nefrootilise sündromi tõttu. Üldjuhul ei esine sellisel juhul haiguslikke muutusi pleural, kopsukoes või rindkereseinas. Eksudaadi teket võivad põhjustada ummistunud veresooned, põletik, kopsuvigastus ja reaktsioon ravimile. Tegurid, mis on eelkõige seotud eksudaadi tekkega, on kapillaaride läbilaskvus ja pleuravedeliku resorptsioonihäired. Need tegurid on ühtlasi seotud kohalike haiguslike muutustega rindekerepiirkonnas. Kõige sagedasemad eksudaadi põhjused on pneumoonia, tuberkuloos ja kopsuvähk. Näiteks kahjustus pleural, kopsukoes või rindkereseinas, mille vahetuks tagajärjeks on tavaliselt vere- või lümfisoontega seotud muutused. Pleuraefusiooni sümptomatoloogia sõltub põhihaigusest. Võimalikud kaebused, mis võivad
Adenokartsinoom on näärmelise diferentseeringuga vähk, mis võib produtseerida lima (Altraja jt 2010). Sõltumata vähi vormist on üldjuhul sümptomid sarnased. Varajases staadiumis puuduvad kasvaja sümptomid. Tavalisteks sümptomiteks on alguses kuiv, hiljem märk köha, rögaeritus, subfebriilne temperatuur, valud rindkeres, hääle muutused, väsimus, nõrkus, isutus (Labotkin 2002). Diagnoosimisel kasutatakse röntgenuuringut, röga ja pleuravedeliku tütoloogilist uuringut ning vajadusel kompuutertomograafiat. Kasvaja leviku hindamiseks saab teha bronhoskoopia (Labotkin 2002). Ainuke ravivõimalus on kasvaja ning tema levikuteede eemaldamine kirurgiliselt. Radioteraapia annab tulemusi vaid 10% juhtudest ning kemoteraapia iseseisva meetodina aitab vaid elukvaliteeti parandada (Labotkin 2002). 21 9. EPIKRIIS Patsient saabus torakaalkirurgia osakonda 19.04
süsihappegaas. Alveoolid on hingamiselundkonna pärishingamisosa. Alveoolikobar meenutab tillukest viinamarjakobarat. Täiskasvanu inimese kopsus on umbes 300-400 mln alveooli, mille üldpindala on pärast sissehingamist 70-100 m2. Kopsud on kaetud seroosse kelme pleuraga. Need kaitsevad kopse ja aitavad neil ka kuju muuta. Seinmine pleura-leste vooderdab rindkere seina, sisusmine aga katab kopsu ennast. Pleuraõõnes õhku ei ole. Kahe lestme vahel on õhuke pleuravedeliku kiht, mis niisutab pleuralestmeid ja võimaldab neil hingamisel vabalt teineteise suhtes libiseda. Hingamine. Koehingamine kudedes toimuv gaasivahetus, st hapniku kasutamine ja CO 2 eritumine rakkudes ja rakuvahelises aines. Kopsuhingamine alveoolides. Kopsu ventilatsioon kui kopsudesse tuleb pidevalt värsket õhku ja välja läheb alveoolides olev õhk. Sisse- ja väljahingatava õhu koostis, %: O2 CO2 N ja teised gaasid
nn paraneoplastsed ehk kopsukasvajast näiliselt mittetulenevad sündroomid. Need on tingitud vähirakkude poolt toodetud bioaktiivsetest ühenditest (Labotkin 2004). DIAGNOOSIMINE Diagnoosimise puhul on oluline koht radioloogilistel diagnoosimimeetoditel, milleks on kopsu röntgenoloogiline uuring ja komputertomograafia. Need uuringud annavad enamasti põhjaliku informatsiooni kasvaja mõõtmete ja paigutuse kohta. Vajadusel võib neid täiendada röga ja pleuravedeliku tsütoloogilise uuringuga (Labotkin 2002). 9 JÄMESOOLE KASVAJAD Kasvaja võib tekkida kõikides jämesoole osades ja sõltuvalt paiknemisest kujunevad välja ka tunnused (Esko 2008). Jämesoolevähk on esialgu küllaltki aeglase kuluga, arenedes pikka aega limaskesta pinnakihtides (Labotkin 2004). Niased haigestuvad käärsoolevähki tihedamini kui mehed (Esko 2008)
annaabi.ee 
