Esimene faasis larv ehk vastne areneb vaheperemehe kehaõõnes protserkoidiks. Tema I astme vaheperemehike. Arenguks on tarvis t 10-20 kraadi ning seega nakkatusohtlikuks perioodiks on kevad. Üleelab sügis ja talv. Ei talu soolakonsentratsioone ü 3% ja O2 > 4mg/l Hiljem aerjalasega toidub lisaperemees sõltuvalt regioonist kas magevee või mere kalaliikede esindaja. Sattudes uue subtraadi protserkoid sisseneb kala kudedesse (hepar, musculi, kalamarjasse jne ) ja hakkab arenema plerotserkoidiks . Vorm on ohtlik peremehele. Edasi inimene tarbib kalat. 2 Patogenees. Sattudes gastro-intestinaaltrakti laiussi vastsed sagedamini kleppuvad ileumi sooleseinale. Tekib mehhaniline trauma ja kohalik atroofia. Kliiniliselt infektsioon manifisterib kas üldsümptomitega.Iseloomulikud on iiveldus, oksendamine, pearinglus, väsimus, isutus, abdominaalne valu, konstipatsioon või diaröa ning kaalu langus
Röövkala soolest satuvad parasiidi munad koos kala väljaheidetega vette. Vees arenevad neist ripsmete abil ujuvad koratsiidid, keda neelavad alla vaheperemeheks olevad sõudiklased. Vaheperemehe kehaõõnes arenevad protserkoidid. Kui invadeeru nud sõudiklane satub kala seedetrakti, siis protserkoid vabaneb, migreerib peremehe lihastesse või maksa, harvemini teistesse siseelunditesse ja areneb sidekoelise kihnuga ümbritsetud plerotserkoidiks (2050 mm pikk). Definitiivne peremees, suurem röövkala, invadeerub plerotserkoide sisaldavaid kalu süües. Patogeensed on plerotserkoidid, kuna sooltorus parasiteerivad täiskasvanud paelussid, vaatamata oma suurusele, erilist kahju kalale ei tee. Forellides parasiteerides saavutavad plerotserkoidid suuremad mõõtmed kui teistes kalaliikides. Parasiidi poolt eritatavate ensüümide toimel sidekoeline kihn pidevalt lahustub, väljastpoolt aga kasvab uut sidekude juurde
Koratsiidi neelavad alla vaheperemehed aerjalalised vähid Copepod, Cyclopoidae, Diaptomidae. Nende vähikeste kehas muutub koratsidi piklikuks ripsmeteta vastseks protserkoidiks. Koos aerjalalisega peab protserkoid sattuma lisaperemehesse kalasse. S. pungitii lisaperemehe osa täidavad luukarits (Pungitius pungitius) ja ogalik (Gasterosteus aculeatus). Protserkoid tungib sooltorust kala kehaõõnde, kus kasvabki järgmise arengujärgu vastseks plerotserkoidiks, kes võib kala kehas kasvada väga suureks peaegu täiskasvanud parasiidi pikkuseks. (lisa 10) Seejuures kujunevad plerotserkoidis välja peaaegu kõik elundid, ning ka suguelundkond jõuab märkimisväärse küpsusastmeni. Vastavalt vageltangu kasvule hakkab kala kõht paisuma, parasiit rõhub kala siseelundeid ning võib kala kehaseina purustada ja vette sattuda. Haige kala ei suuda säilitada tasakaalu, hoidub pinnalähedastesse kihtidesse ja
lokaliseeruvad peamiselt maksas. Röövkala soolest satuvad parasiidi munad koos kala väljaheidetega vette. Vees arenevad neist ripsmete abil ujuvad koratsiidid, keda neelavad alla vaheperemeheks olevad sõudiklased. Vaheperemehe kehaõõnes arenevad protserkoidid. Kui invadeeru nud sõudiklane satub kala seedetrakti, siis protserkoid vabaneb, migreerib peremehe lihastesse või maksa, harvemini teistesse siseelunditesse ja areneb sidekoelise kihnuga ümbritsetud plerotserkoidiks (2050 mm pikk). Definitiivne peremees, suurem röövkala, invadeerub plerotserkoide sisaldavaid kalu süües (joonis 57). Patogeensed on plerotserkoidid, kuna sooltorus parasiteerivad täiskasvanud paelussid, vaatamata oma suurusele, erilist kahju kalale ei tee. Forellides parasiteerides saavutavad plerotserkoidid suuremad mõõtmed kui teistes kalaliikides. Parasiidi poolt eritatavate ensüümide toimel sidekoeline kihn pidevalt lahustub, väljastpoolt aga kasvab uut sidekude juurde
annaabi.ee 
