Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"plemise" - 6 õppematerjali

Soojus- ja Hüdraulika süsteemid
10
txt

Soojus- ja Hüdraulika süsteemid

eemaldamiseks katlasse ja osa abiseadmeid ja ssteeme ttlevad katlasse sisenevaid keskkondi ja sealt vljuvaid keskondi ja ttlevad neid Kusjuures ktuse ettevalmistamise ja ttlemise seadmed olenevad ktuse agregaatolekust(tahke, vedel,gaasiline) eriti keeruline on ktuse ettevalmistamise ja ettevalmistamise etteandmise ssteem tahketel ktustel ttavatel katelseadmetel, sest tihtipeale tuleb ktus peenendada ja suurte energeetiliste katelde puhul jahvatada tolmuks. Plemise hk suunatakse katlapletitesse mda nn. hutrakti. Phielemendiks selle hutrakti peal on hukulu reguleerilmise seadmed. Plemisgaaside trakti peal on phiseadmeteks suituimejad , ehk suitsu ventilaatorid ja tahkete ktuste puhul paiknevad trakti peal ventilaatorid.Tahkeste ktuste plemisel on eraldi Slakki, ehk rbu kinni pdmise ja eemaldamise seadmed ja samuti on eraldi seadmed tuha kinni pdmiseks ja eemaldamiseks. Neid seadmeid ja ssteeme mida kasutatakse

Energeetika → Soojustehnika
60 allalaadimist
Pottsepatööd
2
txt

Pottsepatööd

Ktteseade on seade mis tekitab vlishku juhtimist vajavaid plemis saadusi. Lr on kik plemissaaduste vlishku juhtimiseks. Suitsugaas on lris juhitavate plemissaaduste gaasiline osa. Plemissaadused on ktuse plemise tagajrjel saadud saadused (gaasilised, vedelad ja tahked koostisosad). Lrisisesein on korstnaosa mis koosneb komponentidest mis puutuvad kokku plemissaadustega. Korsten on lri vi lride mbritsevate seinakihist vi seinakihtidest konstruktsioon. Korstnad koosnevad mitmest osadest mida vib kokku monteerida: 1. Moodultellist 2. Eritellimusel ehitatud korsten Korstna osa on korstna mis tahes osa. Korstnalik on plemissaaduse juhtiv sirge osa.

Ehitus → Pottsepatööd
13 allalaadimist
Süsinik-lämmastik-hapnik - Keemia
3
txt

Süsinik, lämmastik, hapnik - Keemia

7) Ssiniku redoksomadused. Ssiniku aatomi o-a vi olla vahemikus -4 kuni +4. Viksemates astmetes kitub oksdeerijana. Ning suurima ssiniku o-a puhul kitub redutseerijana. Kui aste on vahemikus -4 kuni +4 siis vib kituda nii kui oksdeerija kui redutseerija. Ssisiniku o-a vrtused vivad olla peale tisarvude ka murdarvulised vi isegi null. 8) Orgaanilise ainete oksdeerumine: ssiniku oksdatsiooniastme seos energia eraldumisega, erinevatel kiirustel kulgevad reaktsioonid, tieliku ja mittetieliku plemise vrdlus, plahvatus ja selle toimumiseks vajalikud tingimused, lemised ja alumised usalduspiirid, tahkete ainete plemine, stamise, lhnastamise vajalikkus? Kiireteks oksdatsiooniprotsessideks on plemine ja plahvatus. Tielik plemine, toimub keskonnas kus on piisavalt hapnikku ning selle saadus on ssinikdioksiid ja vesi. Mittetielik plevad ained siis kui hapnikku on vhe ja saadusteks on Ssinidioksiid, vesi ja muud ained (Vingugaas CO, tahm C jt) Alam ja lempiire

Keemia → Keemia
11 allalaadimist
Alkaanid
4
txt

Alkaanid

4.) Miks on alkaanid keemilistelt omadustelt suhteliselt passiivsed ained ja mida tuleb teha, et nende keemilist aktiivsust tsta? Alkaanid on keemiliselt kige passiivsemad orgaanilised ained, kuna nende molekulides asuvad ksiksidemed on tugevad ja psivad. Alkaanid on toatemperatuuril psivad isegi tugevate oksdeerijate ja kontsentreeritud hapete ja leeliste suhtes. Reaktsioonivime tstmiseks on vajalik alkaane kas kuumutada vi kasutada erinevaid katalsaatoreid. 5.) Tieliku ja mittetieliku plemise vrdlus, kuidas leegi vaatlemisel kindlaks teha, et tegemist on tieliku vi mittetieliku pl. ? Tielik plemine toimub piisava hapnikukoguse (hu) olemasolul. Tielikul plemisel tekivad alati ssinikdioksiid ja veeaur. Mittetielikult plevad need ained, milles on ssinikusisaldus vesinikusisaldusega vrreldes suhteliselt suur. Mittetielikul plemisel vivad moodustuda ssinikdioksiidi ja veeauru krval veel mitmeid orgaanilisi hendeid,ssinikoksiid ja ssi. Leegis plemata jnud ssinikuosakesed

Keemia → Keemia
16 allalaadimist
Puu-ja köögiviljad
6
doc

Puu-ja köögiviljad

Spinat ­ lehti kasutatakse enne õisiku moodustumist, rikkalikult foolhapet, A- vitamiini, K, Mg. Salatkress ­ tarvitatakse idulehefaasis, tarvitamisküps7-10 päevaga, kasvab aastaringselt, ka potis. Vürtsika maitsega lehed DESSERTKÖÖGIVILJAD Rabarber ­ toiduks kasutatakse mahlakaid lehevarsi, lehevartes õun- ja oblikhapet. varajane köögivili Spargel ehk harilik aspar ­ toiduks noori mahlakaid maa-aluseid võrseid. Kujutavad endast ümara plemise otsaga kepikesi, mille pikkus 18-20 cm. kasutatakse kolme liiki - pleegitatud ­ ( valge) ­ kasvatatakse mullaga kaetult, pimedas, korjatakse pärast võrsumist. pehmemad, nõrga maitsega. kaotab oma värvi ka valguse käes - roheline ­ kõige levinum, vitamiinirikkam - lilla ­ heade maitseomadustega Võrseid võib panna ka sügavkülma, kõige paremate omadustega aurutatult Päreast söömist võib olla uriin

Toit → Toitumisõpetus
65 allalaadimist
Inimese füsioloogia eksami kordamisküsimused
12
doc

Inimese füsioloogia eksami kordamisküsimused

Ülemine, mille kumerus on suunatud püramiidi pinna poole, asub frontaaltasapinnas, on selle suhtes ca 45 kraadisie nurga all tahapoole painutatud. Tagumine paikneb sagitaaltasapinnas ja on selle suhtes 45 kraadi külgsuunas kallutatud. Ülemisel ja tagumisel poolringkanalil on ühine säär. Külgmine poolringkanal on horisontaaltasapinna suhtes 30 kraadi taha ja allapoole painutatud. Poolringkanalid algavad seega esikust 3e suudmega, suubuvad sinna plemise ja tagumise poolringkanali ühe ühise sääre tõttu 2e suudmega. Poolringkanaleid täidab endolümf. Poolringkanalitel eristatakse ampullaar- ja lihtsäärt. Ampullaarsäär on nime saanud laienenud osa- ampulli- järgi, kus asuvad sensorirakkude kogumikud- ampulliharjad. Sensoriraku pealispinnal paiknevad peened karvakesed, sellep nim neid karvarakkudeks. Karvakeste hulgas eristatakse u 60...80 astmeliselt pikenevat stereotsiili ja üht, teistest pikemat kinotsiili

Inimeseõpetus → Inimese füsioloogia
189 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun