gildidesse ja tsunftidesse, mis kontrollisid tootmist, kehtestasid reegleid vastavalt kvaliteedile ja määrasid hindu. Inimestel, kes ühingutesse ei kuulnud, oli keelatud toota. Nendesse ühingutesse mitte kuulunud linnaelanikud jäid tavaliselt kodanike hulgast välja. Kesaegsetes linnades oli ka riigile omane hierarhia. Linna elanikkond jagunes üldjoontes kolmeks: kaupmehed ehk patriitsid, käsitöölised ja linna alamkihid ehk pleebsid. Kaupmehed olid linna kõige jõukamad kodanikud, kelle rikkus tulenes kaubandusest. Ka linna juhid valiti enamasti kaupmeeste hulgast. Käsitöölised olid kaupmeestest alamühiskonnakiht. Nad ei olnud nii jõukad kui kaupmehed ega saanud seetõttu kaasa rääkida linna valitsemises. Kõige vaesem ühiskonnakiht ei saanud kaasa rääkida linna elu korraldamise küsimustes. Nad olid kõige tavalisemad töölised: teenijad, prostituudid, kerjused.
ning senatisse. enamasti olid nad rikkad maavaldajad arvukate klientidega PATRIITSID Patriitsid olid kuningateaja senaatorite järeltulijad. Senaator patres, senaatorite perekonnad olid kõige jõukamad ja võimsamad, kes vastandasid end kogukonna lihtliikmetele. Arvatavasti tekkis see kiht kuningate ajal, kuid nende positsioon tugevnes vabariikliku korra kehtestamisega. Patriitsid olid juhtinud kuningavõimu kukutamist. PLEBEID ehk pleebsid on lihtkodanikkond, kes ei kuulu patriitside hulka ka plebeide hulgas oli rikkaid inimesi, kuid oma keskmiselt jõukuselt jäid nad patriitsidele selgelt alla paljud neist olid patriitside kliendid nad võisid osaleda rahvakoosolekul, kuid riigiametisse ja senatise nad ei pääsenud abielud patriitside ja plebeide vahel olid keelatud täitsid sõjakohustust ning moodustasid enamuse Rooma sõjaväest PLEBEID Plebeide enamuse moodustasid vaesed talupojad, kes
Senjööri ja linna vahekord määrati kindlaks kokkulepetega, mis sätestasid linnaelanike kohustused ja õigused seda kutsuti linnaõiguseks. Linlased said õiguse teha käsitööd ja kaubelda, kuid nad pidid maksma makse. Linnaõigus on põhimõtteliselt sama nagu igal riigil on põhiseadus, milles on kirjad kõik seadused ja eeskirjad, mida järgima peab. Linna elanikkond jagunes üldjoontes kolmeks: kaupmehed ehk patriitsid, käsitöölised ja linna alamkihid ehk pleebsid. Kaupmehed olid linna kõige jõukamad kodanikud, kelle rikkus tulenes kaubandusest, kaubavahetusest jne. Linna juhid valiti tavaliselt kaupmeeste hulgast. Käsitöölised olid kaupmeestest alamühiskonnakiht. Nad ei olnud nii jõukad kui kaupmehed ega saanud eriti kaasa rääkida linna valitsemises. Käsitöölised olid koondunud tsunftidesse. Kõige vaesem ühiskonnakiht ei saanud üldse kaasa rääkida linna elu korraldamise küsimustes. Nad olid kõige
Seadusetäht rakendati uue eesmärgi teenistusse. See oli e-man-cipatio, isa võimu alt vabastamine. 3.2 Olulisima esiletoomine Rooma õigustraditsioonile pandi alus XII tahvli seadustega 451.-450. aastast eKr, mil rahvas hakkas oma vabaduse tagatisena nõudma õiguslikku selgust ja turvalisust. Kaksteist seadusetahvlit kujutasid endast 494. aasta kompromissi vilja. Kaheteistkümne tahvli seaduste puhul oli oluline, et see oli kirjalik õigus, mis sündis kirjapanemise aktiga. Pleebsid alustasid mässu patriitside vastu, kuna sattusid patriitsidest magistraadid ning preestritest seadusetundjad ja kohtuniud tõlgendasid ja rakendasid suulist tavaõigust meelevaldselt. Samuti rõhutati pidevalt üldkohustuslikkust, kuna seadus reguleeris nii õigusi, kohustusi kui ka sanktsioone, mida kõik roomlased järgima pidid. 4.1 Ajalooline tähtsus, toime ja mõju tänapäevale XII tahvli seadused olid jätnud sügavad juured Rooma rahva mälestusse. Ärakirjad sellest
sest linn oli asetatud väga soodsalt: ta asetses seitsmel künkal, laevatava Tiberi jõe vasakul kaldal, kilomeetrit 25 merest. Ümberringi levis viljakas Latiumi org. Tiberi suudmest koguti juba muistsest ajast peale soola. Asundite elanikud tegelesid ka põllunduse ja kaubandusega, peale selle aga jõe- ja mererööviga. Hilisemal ajal sulasid need asundid üheks Rooma kogukonnaks. Patriitsid olid kuningateaja senaatorite järeltulijad. PLEBEID ehk pleebsid on lihtkodanikkond, kes ei kuulu patriitside hulka Kaheteistkümne tahvli seadused: V sajandi keskel e.Kr. saavutasid plebeid võitluses patriitsidega mõningaid tulemusi. Pleebsi survel valiti kümneliikmeline komisjon seaduste kirjapanekuks. Kirjapandud seadused avaldati nn. Kaheteistkümne tahvli seaduste nimetuse all 2. Viikingiaeg 800-1050 Viikingiretkede põhjused. Normannid Lääne-Euroopas. Vana-Vene riigi rajamine. Viikingid maadeavastajate ja asustajatena
annaabi.ee 
