o Sisu ajaloolise koolkonna poolt(gustav hugo, georg heise) o Üldosa+ eriosa o Eesti tsiviilseadustik o Üldosa TSÜS o Ja eriosa o AÕ o VÕS o PeS o PäS ROOMA ÕIGUSE SÜSTEEMID JA DUALISMID o Ius civile · Rooma kodanike (nii avalik kui era)õigus mos maiorum, 12 tahvli seadused, leges ja nende kommentaarid, plebistsiidid jm · Formaalsed, pidulikud tehingud Versus o Ius gentium(loodi/allikad preetorite ediktidega) /ius naturale · Kehtib kõigi rooma riigi elanike/inimeste suhtes · Reguleeris peregriinide(alistunud roomlastele ilma lahinguteta, sõbralikud võõramaalsed, võisid kasutada enda õigust omavahel, või aint roomlastega asju
Seevastu õigust, mis kõigu inimeste seas kehtib loomuõiguse põhimõtete alusel, järgitakse võrdselt kõigi rahvaste juures ning kutsutakse rahvaste õiguseks ehk õiguseks, mida kasutavad kõik rahvad. Rooma õiguse süsteemid ja dualismid 1) Ius civile vs ius gentium Ius civile: Roma kodanike õigus Mos maiorum (tavaõigus), XII tahvli seadused, leges ja nende kommentaarid, plebistsiidid jm Formaalsed, pidulikud tehingud Ius gentium: Kehtib kõigi Rooma riig elanike / inimeste suhtes Reguleeris peregriinide ja dediticii suhteid Preetori ediktid Vormivabad tehingud 2) Ius civile vs Ius honorarium Ius civile: Range, formaalne õigus (nt mancipatio, legis actiones) Tavaõigus, seadused jm Ius honorarium: Vormivabad tehingud (nt emptio-venditio) Bona fides argumendina
NIM SEADUST VÕI MITTE ROOMA ÕIGUSE SÜSTEEMID JA DUALISMID 1. Ius civile vs ius gentium/ius naturale Rooma kodanike (nii avalik kui Kehtib kõigi Rooma riigi era-)õigus elanike/inimeste suhtes Mos maiorum, XII tahvli seadused, Reguleeris peregriinide ja dediticii leges ja nende kommentaarid, suhteid plebistsiidid jm Preetori ediktid Formaalsed, pidulikud tehingud Vormivabad tehingud 2. Ius civile vs ius honorarium Range, formaalne õigus (nt Bona fides argumendina mancipatio, legis actiones) Preetori ediktid Tavaõigus, seadused jm Formulaarprotsessi loomine Vormivabad tehingud (nt emptio- venditio)
Sel rahvakoosolekul valiti kõrgeimad magistraadid, otsustati sõja ja rahu üle, võeti vastu seaduseid ning karistati riigireetjaid. Ent hääled sellel rahvakoosolekul olid jaotatud nii, et rikkaimad liikmed (- jaotati sõjaväeklasside järgi) equites ja esimene jalaväeklass) olid häälteenamusega. Seega oli nende häältel suurem kaal. Lisaks oli plebeidel ka oma rahvakoosolek, millel võeti vastu seadusejõulisi otsuseid – plebistsiite (plebiscita). 287 eKr muudeti lex Hortensia’ga plebistsiidid kohustuslikult kõigile. Aastal 367 eKr loodi preetoriamet, samuti võis nüüdsest plebeisid konsuliteks valida. Preetoritele anti seni konsulite käes olnud kohtuvõim, konsulitele jäi karistusõigus ning vabatahtlik kohtualluvus, samuti vetoõigus (ius intercedendi) preetori otsuste suhtes. Aastal 242 loodi ta praetor peregrinus'e amet, kelle käes oli kohtuvõim mittekodanike, peregriinide üle. Hiljem, seoses vabariigi suurenemisega ning riiklike ülesannete hulga kasvamisega asutati
annaabi.ee 
