Looduslikud olud on seal piirkonniti üsna erinevad. Põlluharimise teevad seal võimalikuks arvukad mägedest merre voolavad jõed. Üheks olulisemaks põllukultuuriks sai seal kartul. Rannikumadalikel ja mäeveergudel levis maisikasvandus. Andide mägikarjamaad sobivad kariloomade, eeskätt laamade kasvatamiseks. Tsivilisatsiooni teke Esimesed suuremad asulad Lõuna-Ameerika läänerannikul ja sisemaal tekkisid II aastatuhandel eKr. Mitmete asulate elanikud rajasid suuri platvormikujulisi pühamuid, mis annab tunnistust arenenud religioonist ja kogukonnaliikmete hästikooskõlastatud ühistegevusest. Kujutiste järgi otsustades austati loomakujulisi jumalusi, kelle seast tõusid eri paigus eriti esile jaaguar ja madu. Elanike arv templiplatvome ümbritsevates asulates kasvas, ulatudes peagi mõne tuhandeni. Inkade suurriik Inkad elasid merest eemal, kõrgel Andide mägismaal, kus paiknes ka nende pealinn Cuzco.
Ohvritel lõigati püramidi tipus süda seest ja löödi pea maha ning veeretasid keha alla. Nende rahavste keeli kõneldakse Mehhikos siiamaani. Andide tsivilisatsioonid. Tekkis Andide mägismaal. Olud olid erinevad. Seal olid kuivad rohtlad. Ookeani kallas oli kalarohked. Põlluharimise tegid võimalikuks mägijõed. Oluliseim kultuur oli kartul. Samuti kasvatasid nad laamasid. Osati kududa kangast ja kasutati laama villa ja puuvilla. Mitmed asulate elenikud rajasid platvormikujulisi pühamuid. I aastatuhande lõpul pkr rajati ulatuslike niisutussüsteeme ja õpiti metalli töötlema. Ei kasutanud traditsioonilist kirja. Inkad Inka tähendab kuninglikku valitsejat, kuid selle terminiga tähistati kogu vallutajarahvast. Inkade impeerium ehk Nelja ilmakaare riik oli absoluutne monarhia. Riik kontrollis alamate elu täielikult. Piiramatu võimuga kuningat peeti jumala järeltuijaks, kõik temaga seaotud oli püha. Peale surma pärandas
Kuivades kohtades tegi põlluharimise võimalikuks arvukad mägedest merre voolavad jõed. Üheks olulisemaks põllukultuuriks sai kartul. Rannikumadalikel ja mäeveergudel levis maisikasvatus. Andide mägikarjamaadel olid kariloomad, eeskätt laamad. Nende villast hakati varakult kangast kuduma. Esimesed suuremad asulad L-Am läänerannikul ja sisemaal tekkisid II aastatuhandel eKr. Siis kasutati ka juba laama villa kõrval puuvilla. Mitmete asulate elanikud rajasid suuri platvormikujulisi pühamuid, mis annavad tunnistust sealse rahva religioonist. I aastatuhande algul pKr hakati ajama ulatuslike niisutussüsteeme ja õpiti metalli töötlema. Jätkus ka põllundus. Andide ühiskonnakorralduse kohta ei teata midagi, sest nemad ei kasutanud traditsioonilist kirja. I aastatuhandel eksisteeris juba ka rannikupiirkondades mitu suurt ja tugevat riiki, kuid alles inkad ühendasid kogu sealse tsivilisatsiooniala oma võimu alla ja rajasid XV sajandil enneolematult ulatusliku suurriigi
niisutuseks kunstlikke terrasse. Üheks olulisekmaks põllukultuuriks sai siin kartul. Rannikumadal ja mäeveergudel levis maisikasvatus. Mägikarjamaad sobivad kariloomade, eeskätt laamade kasvatamiseks. Villast hakati kangast kuduma. Tsiv teke: Tekkisid 2. at eKr. Metallitöötlemist ei tuntud, algeliste niisutuskanalite abil kasvatati maisi, osati kududa kangast ja valmistada savinõusid. Tekstiili toormeks oli laama villa kõrval ka puuvill. Mitmete asulate elanikud rajasid suuri platvormikujulisi pühamuid arenenud religioon, kogukonnaliikmete ühistegevus. Austati loomakujulisi jumalusi (eriti jaaguar ja madu). I a.t algul pKr hakati rajama ulatuslikke niisutussüsteeme ja õpiti metalli töötlema. Jätkus kõplapõllundus. Rikkalike panustega hauad tõendavad suurt varanduslikku kihistatust. Ei kasutatud traditsioonilist kirja. Inkade suurriik: inkad ühendasid kogu Lõuna-Ameerika rannikuala oma võimu alla. Pealinn cuzco. Inkade
annaabi.ee 
