Abelardo Morell on üks tuntumaid camera obscura tehnika viljelejaid. Ta on ameerika fotograaf, kes sündis 1948. aastal Kuubas. Morell on kunstnik, kes on viinud camera obscura ning selle tajumise fotograafias täiesti uuele tasemele. Ta muudab ruumid camera obscuraks, mis tähendab seda, et tavalisele siseinterjöörile lisandub ka aknatagune maailm. Morell võtab tavalise toa - tema elutuba, poja magamistuba, hotelli tuba- ja muundab selle kaameraks, kattes musta plastmaterjaliga kõik aknad, kuid jättes ühe 3 / 8 " augu, mille kaudu valgus ruumi pääseb. Seejärel seab ta valmis tavalise fotokaamera, suunaga seina poole, kuhu kujutis ilmub. Ta pildistab pika säriajaga- umbes 8 tundi, mille tulemusena saab ta väga selged ning teravad pildid. Tema tegevus on omamoodi maagiline maailm. Abelardo Morelli fotod tuletavad meile meelde, et fotograafia on midagi enamat, kui "ilus pilt". Fotograafia on pigem vahend, mida me kasutame, et luua täiust. Pidevalt
• Piirded ja vahelaed peaksid kindlustama helirõhu taseme languse 40-50 dBA. Kui nad seda ei tee, peaks heliisolatsiooni parandama. Mida suurem on materjali mahumass, seda parem on ta mürakindlus. • Seinte või lae katmine helineelavate poorsete ja urbsete materjalidega vähendab müra kuni 10 dB. • Müra tekitavate seadmete paigutamine omaette ruumidesse. • Ventilatsioonitorustike katmine plastmaterjaliga. • Tonaalse, kindla sagedusega müra puhul kasutada antimüra, mis on vastupidises faasis, kuid sama amplituudiga heli. • Töötajate omavaheline vestlus ei tohiks segada teisi ruumis viibijaid, tekitada müra üle 55 dBA; kui see pole võimalik, siis suhtlusvajaduse korral peaks selleks olema omaette ruum; selle puudumisel tuleks tööruumist väljuda. Kui töötajad räägivad vähe ja seejuures neid huvitavatel teemadel, on see ettevõttele ilmselt
· Tänavalt ruumi tulevat müra aitavad vältida aknaraamid, mil on mitu erineva paksusega klaasi. · Piirded ja vahelaed peaksid kindlustama helirõhu taseme languse 40-50 dBA. Kui nad seda ei tee, peaks heliisolatsiooni parandama. Mida suurem on materjali mahumass, seda parem on ta mürakindlus. · Seinte või lae katmine helineelavate poorsete ja urbsete materjalidega vähendab müra kuni 10 dB. · Müra tekitavate seadmete paigutamine omaette ruumidesse. · Ventilatsioonitorustike katmine plastmaterjaliga. · Tonaalse, kindla sagedusega müra puhul kasutada antimüra, mis on vastupidises faasis, kuid sama amplituudiga heli. · Töötajate omavaheline vestlus ei tohiks segada teisi ruumis viibijaid, tekitada müra üle 55 dBA; kui see pole võimalik, siis suhtlusvajaduse korral peaks selleks olema omaette ruum; selle puudumisel tuleks tööruumist väljuda. Kui töötajad räägivad vähe ja seejuures neid huvitavatel teemadel, on see ettevõttele ilmselt
Vahel hoiab müra ära õnnetusjuhtumeid. Müra vältimine Isikukaitsevahendid. Tänavalt ruumi tulevat müra aitavad vältida aknaraamid, mil on mitu erineva paksusega klaasi. Piirded ja vahelaed peaksid kindlustama helirõhu taseme languse 40-50 dBA. Kui nad seda ei tee, peaks heliisolatsiooni parandama. Seinte või lae katmine helineelavate poorsete materjalidega vähendab müra kuni 10 dB. Müra tekitavate seadmete paigutamine omaette ruumidesse. Ventilatsioonitorustike katmine plastmaterjaliga. Töötajate omavaheline vestlus ei tohiks segada teisi ruumis viibijaid, tekitada müra üle 55 dBA; kui see pole võimalik, siis suhtlusvajaduse korral peaks selleks olema omaette ruum; selle puudumisel tuleks tööruumist väljuda. Vibratsioon-tahke keha mehaaniline võnkumine Üldvibratsioon mehaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kehale Kohtvibratsioon mehaaniline võnkumine, mis kandub üle töötaja kindlale keha piirkonnale näiteks kätele
klaasi. · Piirded ja vahelaed peaksid kindlustama helirõhu taseme languse 40-50 dBA. Kui nad seda ei tee, peaks heliisolatsiooni parandama. Mida suurem on materjali mahumass, seda parem on ta mürakindlus. · Seinte või lae katmine helineelavate poorsete ja urbsete materjalidega vähendab müra kuni 10 dB. · Müra tekitavate seadmete paigutamine omaette ruumidesse. · Ventilatsioonitorustike katmine plastmaterjaliga. · Tonaalse, kindla sagedusega müra puhul kasutada antimüra, mis on vastupidises faasis, kuid sama amplituudiga heli. · Töötajate omavaheline vestlus ei tohiks segada teisi ruumis viibijaid, tekitada müra üle 55 dBA; kui see pole võimalik, siis suhtlusvajaduse korral peaks selleks olema omaette ruum; selle puudumisel tuleks tööruumist väljuda. Kui töötajad räägivad vähe ja seejuures neid huvitavatel teemadel, on see ettevõttele ilmselt kasulik, sest
annaabi.ee 
