1919. aastal avaldab noormees kohalikus ajakirjas artikleid vanade meistrite kunstist ja värsid ,, Kui vaikib lärm" . Sooritanud suure vaevaga 1921. aastal küpsuseksamid, palub Salvador isalt luba minna Madridi San Fernando Kaunite Kunstide Akadeemiasse. Seal õppis Dali tehnikat, mis sai iseloomulikuks ta tulevasele loomingule ja lubas luua maalidel optilise illusiooni efekti. Ta loomingut mõjutasid ka kubistide tööd. Dali puutus kokku kaasmaalase Antonio Gaudi plastilis-arhitektuursete fantaasiatega ning huvitus Hieronymus Boshi pärandist, kelle looming talle edaspidi mitmeti eeskujuks sai. Nagu Dali ise arvas, sai temast meister tänu sellele, et ta teisi jäljendas: ,, Neist, kes teisi mitte millegagi jäljendada ei taha, ei tule midagi. Ja ma tahan, et inimesed seda teaksid." Varsti sõbrunes Dali Madridi avangardistidega ja temast sai juht rühmituses, kuhu kuulusid teiste hulgas ka Federico Garcia Lorca ja Luis Bunuel. 1923
kompositsiooni põhialuseid. 1919. aastal, 15-aastasena asutas Dalí koolilehe, milles kirjutas suurte meistrite loomingust, nagu Goya, El Greco, Michelangelo jne. Ta tundis huvi psühholoogia vastu ja luges Kanti, Voltaire'i ning Nietzsche teoseid. 1921. aastal läheb Salvador Madridi San Fernando Kaunite Kunstide Akadeemiasse. Seal õpib Dali tehnikat, mis saab iseloomulikuks ta tulevasele loomingule ja lubab luua maalidel optilise illusiooni efeki. Dali puutub kokku kaasmaalase Antonio Gaudi plastilis-arhitektuursete fantaasiatega ning huvitub Hieronymus Boschi pärandist, kelle looming talle edaspidi mitmeti eeskujuks saab. Seejärel sõbruneb Dali Madridi avangardistidega ja temast saab juht rühmituses, kuhu kuuluvad teiste hulgas ka Federico Garcia Lorca ja Luis Bunuel. 1923. aastal eemaldatakse Dali üliõpilasrahutusest osavõtjate kaitsime eest aastaks akadeemiast ja ta peab veetma 35 päeva vanglas. 1925. aasta novembris korraldatakse Barcelonas Dalmau galeriis Dali esimene
aasta mais. Ühtlasi valiti Viiralt Sügissalongi liikmeks, kus ta hakkas regulaarselt esinema 1927. aastast peale. 1926.-1927. aasta looming kõneleb kohandumisest Pariisi kunstikliimaga. Neid aastaid iseloomustab eelkõige stiililine ja tehniline lihvumine. 1926.aasta tõid eristab pretsiissuse taotlemine uusasjalikkuse vaimus, kalgivõitu plastilisus. La Grande Chaumiére'i vabaakadeemias tehtud aktikrokiisid kasutas Viiralt estampides-aktikompositsioonides, milles pürgis samasuguse plastilis-lineaarse selguse poole nagu joonistusteski. Monotüüpia kõrval olid kunstniku meelistehnikateks esimestel Pariisi-aastatel puulõige ja puugravüür, mille nüansirikas faktuur, paralleeluuritsa ja ruleti kasutamisviis ajut selle tehnika meistrit D.-É. Galanist meenutab. Talle mõjus ka graafika vallas küllaltki vilgas Pariisi kunstielu tervikuna. Estambikunsti elujõust seal annab tunnistust Sõltumatute Gravööride Ühingu asutamine 1922.aastal
Kerge põletusvigastus. Kehapiirkonna funktsioon ei ole häiritud. Põletusaste on II astme järgi alla 5% ja/või III astme järgi alla 1%. Pärast esmase meditsiinilise abi andmist saab seda vigastust ravida ambulatoorselt. Siin räägitakse põletushaavast. Keskmine põletusvigastus. Kehapiirkonna funktsioon ei ole häiritud. Põletusaste on II astme järgi alla 20% ja/või III astme järgi alla 10%. Seda vigastust ravitakse pärast esmase meditsiinilise abi andmist haiglas, kus on olemas plastilis-kirurgilise ja intensiivravi võimalused. Raske põletusvigastus. Kehapiirkonna mõni funktsioon on häiritud või põletusaste on üle 20% ja/või III astme järgi üle 10%. Põletused elektrivoolu kaudu ja kombineeritud vigastused (sissehingamisest tekitatud trauma!) kuuluvad ka sellesse rühma, samuti patsiendid eelnevate haigustega (südame-veresoonkonna haigused, diabetes mellitus jne). Vanad inimesed ja lapsed langevad juba alates 5%-st III astme põletusest sellesse rühma
annaabi.ee 
