Kõige suuremat jõudu rakendati komposiitmaterjali (pikikiudu) tõmbele, milleks oli 12,247 kN. Kõige vähem tuli rakendada komposiitmaterjali (ristikiudu) tõmbele, vaid 1,469 kN. Tabelist saab lugeda, et kõige suurem tugevuspiir oli komposiidil (pikikiudu) 25,25 N/mm2 ja kõige suuremat voolavuspiirile vastavat jõudu rakendati terasele - 16,016 kN. Tinglik voolavuspiir on kõige suurem komposiidil (pikikiudu) 24,11 N/mm2, kõige väiksem aga plastil 4,3 N/mm2. Pärast tõmbamist pikenes kõige enam teras- 21,3 mm. Komposiitmaterjal (pikikiud) sootuks purunes, ning mõõtmist ei saanud sooritada. Kuna teras pikenes kõige rohkem, siis suurim suhteline katkevenivus on temal 27%. Komposiitmaterjalil (ristikiudu) on katkevenivus 0%, kuna materjal ei muutnud oma pikkusemõõtmeid. Kõige suurem tugevuspiiri ja ruumala suhe on plastil 5771111 N*mm/mg.
Hõõrdejõud 1. Hõõrdejõud - füüsikaline jõud, mis tekib kahe keha kokkupuutel ja takistab keha liikumist või liikumahakkamist 2. Hõõrdejõu suund on suunatud vastupidi liikumisele 3. Seisuhõõrdumine - nähtus, kus hõõrdejõu tõttu püsib keha paigal; liugehõõrdumine - nähtus, kus hõõrdumine takistab mööda teist keha pinda libiseva keha liikumist 4. Hõõrdejõud sõltub: 1. materjalist, ainest (kummil on suur ja plastil väike hõõrdumine) 2. pinna siledusest 3. pindu kokkusuruvast jõust 5. Hõõrdejõu muutmine (vähendamine ja suurendamine) - vähendamiseks pannakse nt kahe keha vahele õli ehk vähendatakse MÄÄRIMISE abil, suurendamiseks KARESTATAKSE, nt spetsiaalsete katete kasutamine piduriklotsides Elastsusjõud 1. Deformatsiooni mõiste ja liigid - jõu mõjul keha kuju muutumine.
Tehnokeraamika üldised eelised: —suur kuumus- ja termopüsivus (keemilise koostise stabiilsus) — korrosioonikindlus —suur kõvadus ja kulumiskindlus —väike tihedus Tehnokeraamika üldised puudused: —väike painde- ja tõmbetugevus (300...500 MPa) —suur haprus — omaduste suur hajuvus —halb töödeldavus —kõrge hind 15. Metallide, plastide ja tehnokeraamika omaduste võrdlus: Keraamika ja metallide tihedus jääb 2...17 kg/m^3*10^-3. Plastil Sulamis temp: Metallil madal> kõrge. Keraamikal- Kõrge. Plastil madal. Keraamika on kõige kõvem, halvastitöödeldab,
Seda on tülikas korraldada, sest prügi tuleb eelnevalt sortida. Jäätmete kasutamist kütusena raskendab ka see, et neid ei saa kütteperioodini lattu koguda ega säilitada. Prügi põletamine ei ole ohutu, sest suitsugaasides on mürgiseid ühendeid. Prügienergia teeb kalliks suitsugaaside puhastamine. Inglismaal muutus põletamine tasuvaks alles 1989. aastal, mil kehtestati soodustused alternatiivelekrienergiale. Prügi on enamasti energiaks. Kütteväärus on kõrge suurem plastil, paberil on ta väiksem ning aiaprahil ja toidujäätmetel üsna väike. Sortimata olmejäätmete kütteväärtus on lähedane hakkpuidu ja turba omale, sortimine suurendab teda tunduvalt. Tööstusjäätmeid on tavaliselt lihtsam põletada, sest neid on rohkem süsinikku. Sortimata niiskete jäätmete ühes tonnis on orgaanilist üldsüsinikku (kg C/t) keskmiselt: olmejäätmeis 180; suurjäätmeis 255; kaubandusjäätmeis 270; tööstusjäätmeis 195;
Seda on tülikas korraldada, sest prügi tuleb eelnevalt sortida. Jäätmete kasutamist kütusena raskendab ka see, et neid ei saa kütteperioodini lattu koguda ega säilitada. Prügi põletamine ei ole ohutu, sest suitsugaasides on mürgiseid ühendeid. Prügienergia teeb kalliks suitsugaaside puhastamine. Inglismaal muutus põletamine tasuvaks alles 1989. aastal, mil kehtestati soodustused alternatiivelekrienergiale. Prügi on enamasti energiaks. Kütteväärus on kõrge suurem plastil, paberil on ta väiksem ning aiaprahil ja toidujäätmetel üsna väike. Sortimata olmejäätmete kütteväärtus on lähedane hakkpuidu ja turba omale, sortimine suurendab teda tunduvalt. Tööstusjäätmeid on tavaliselt lihtsam põletada, sest neid on rohkem süsinikku. Sortimata niiskete jäätmete ühes tonnis on orgaanilist üldsüsinikku (kg C/t) keskmiselt: · olmejäätmeis 180; · suurjäätmeis 255; · kaubandusjäätmeis 270; · tööstusjäätmeis 195;
tuntud ca 120 Sb - mineraali looduses leidub ka ehedat Sb 3.17.2. Füüsikal. omadused Poolmetall, mis väliselt meenutab metalli: hõbevalge sinaka läikega Metallilisem kui As: ca 3,8% Ag elektrijuhtivusest Peale tavalise, nn. metallilise allotroobi 3 amorfset modifikatsiooni : “kollane”, “must” ja “plahvatav” “Metalliline” modifikatsioon : tihedus 6,7 kg/dm3, stº 630,5ºC. Iseloomulikult habras – toatemp-l uhmris peenestatav Üle 310ºC (plastil., ülipuhtad monokristallid on plastilised 3.17.3. Keemiline iseloomustus Õhus püsiv, üle (600ºC oksüdeerub → Sb2O3 Sb ei reageeri N2, C, Si, B-ga Reageerib aktiivselt Hal-dega (v.a. F2), peenestatuna põleb Cl2 atmosfääris Sulatamisel reageerib S, Se, Te-ga Enamike metallidega sulatamisel → antimoniidid (stibiidid) Ei reageeri: HCl, HF, lahj. H2SO4, leeliste lahustega Reageerib: konts. H2SO4 → Sb2(SO4)3 värvitu krist., väga hügroskoopne konts
annaabi.ee 
