Isetolmnemise korral tolmuterad pärinevad samalt taimelt. 27. Lõved tekivad kuhu millal? Lõvede ülesanne? Lõved tekivad õhulõhede kohtadesse sekundaarse kattekoe korkkoe moodustumisel. Ülesandeks on tagada vee-ja gaasivahetus pärast epidermi ja õhulõhede hävimist. 28. Algkoe ehk meristeemi erinevused püsikkudedest. Algkoed intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad kõikide kudede rakke, väikesed, plasmarikkad, suure tuumaga, vakuoolid on pisikesed või puuduvad. Püsikoed ei ole intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad ainult sama koe rakke, suured, plasmavaesed, väikese tuumaga, suur vakuool. 29. Millest kujuneb sammasjuurestik? Kellel esineb? Peajuurest ja väikestest lisajuurtest. Rohttaimed, puud, põõsad. 30. Millistest õieosadest kujunevad viljad? Mis on rüüsvili? See moodustub enamasti emaka sigimikuosast pärast seemnealgmete viljastumist.
Kude ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakud koonduvad üheks rühmaks. Taimedel: kattekude Algkoed: Asendi alusel: a) Tipmised e. apikaalsed koed b) Külgmised e. lateraalsed koed c) Vahelmised e. interkalaarsed koed Tekkeaja alusel: a) Esmased tekivad seemnes b) Sekundaarsed teatud arenguetapil Algkoe rakud (1) intensiivse paljunemisvõimega; (2) tekitavad kõigi kudede rakke; (3) väikesed, plasmarikkad, suure tuumaga, vakuoolid pisikesed Püsikoed: Kattekude katab taime Juhtkude kannab edasi toitained ja vee Tugikude toestab ja kaitseb taimi murdumise eest Põhikude füsioloogilised protsessid, nt fotosüntees, orgaaniliste ainete moodustamine ja lagundamine jne. Moodustavad taime põhimassist. a) Imikude - b) Erituskude nt vaik, piimkude
apikaalsed e tipmised algkoed. Püsikude (põhikude, juhtkude, tugikude, kattekude): rakud ei ole intensiivse paljunemisvõimega, tekitavad sama koe rakke, on erineva suurusega, plasmat suhteliselt vähe, tuumad on väikesed ja vakuoolid suured. Algkoe rakud Püsikoe rakud Intensiivse paljunemisvõimega Ei ole Tekitavad kõigi kudede rakke Tekitavad sama koe rakke Väikesed, plasmarikkad, suure tuumaga, Erineva suurusega, plasmat suhteliselt õhukese (esmase) kestaga, tihedalt vähe, tuum väike, vakuool suur paiknevad rakud, vakuoolid pisikesed või puuduvad Mõnel püsikoel on võime minna tagasi algstaadiumi (dediferentseeruda) ja areneda teises suunas: haavakoe teke Põhikoed moodustavad valdava osa taime massist
mõõtmetega. Kandiline, ristkülikukujuline rakk (esinevad kattekoes). KOED · Mis on kude? Kudede liigitus Kude: ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakkudest moodustunud looma/taime organi osa. Rakud on koondunud rühmadeks. Kudede liigitus: algkoed ja püsikoed (põhikude [imikude, erituskude], kattekude, tugikude, juhtkude). Algkude ehk meristeem (rakud: tihedalt üksteise kõrval; väikesed, plasmarikkad, suure tuumaga, vakuoolid pisikesed või puuduvad; intensiivse paljunemisvõimega, on võimelised tekitama teiste kudede rakke [hea diferentseerumisvõime]) · Ülesanded Aluseks teiste kudede tekkele. · Paiknemine Tipmised e apikaalsed: asuvad kasvukuhikus (varte ja juurte tippudes, pungades). Külgmised e lateraalsed: asuvad kambiumis või korgikambiumis. Vahelmised e interkalaarsed: asuvad lehe alusel, varres, sõlmevahes.
mõõtmetega. Kandiline, ristkülikukujuline rakk (esinevad kattekoes). KOED Mis on kude? Kudede liigitus Kude: ühesuguse ehituse ja ülesannetega rakkudest moodustunud looma/taime organi osa. Rakud on koondunud rühmadeks. Kudede liigitus: algkoed ja püsikoed (põhikude [imikude, erituskude], kattekude, tugikude, juhtkude). Algkude ehk meristeem (rakud: tihedalt üksteise kõrval; väikesed, plasmarikkad, suure tuumaga, vakuoolid pisikesed või puuduvad; intensiivse paljunemisvõimega, on võimelised tekitama teiste kudede rakke [hea diferentseerumisvõime]) Ülesanded Aluseks teiste kudede tekkele. Paiknemine Tipmised e apikaalsed: asuvad kasvukuhikus (varte ja juurte tippudes, pungades). Külgmised e lateraalsed: asuvad kambiumis või korgikambiumis. Vahelmised e interkalaarsed: asuvad lehe alusel, varres, sõlmevahes.
annaabi.ee 
