TH2 (vastutab antkehade tootmise ja immunoloogia mälu eest) Mälurakud- pikk eluiga, tagavad efektivse ja kiire immuunvastuse antgeeni teistkordsel organismi sattumisel. B-lümfotsüüdid-humoraalne immuunsus: Lümfsõlmedes B-lümfotsüütide aktivatsioon: T – rakust sõltumatu (antigeeniks bakterite polüsahhariid, ka lektiinid – glükoproteiinid), T- rakust sõltuv (antgeeniks valk); antkehade produktsioon ei toimu ilma T- lümfotsüütde osaluseta. Aktveeritud B rakk muutub plasmarakuks ja hakkab antkehi tootma (on ka mälurakud). Immuniseerimine on sihipärane tegevus organismi immuunsuse esilekutsumiseks. Aktiivne immuniseerimine (antigeen, haigustekitaja) – tekib pikaajaline immuunsus. Loomulik aktiivne imm. - tekib haiguse labi podemisel. Kunstlik aktiivne imm. - viiakse organismi haigustekitaja (norgestatud/surmatud) voi anatoksiin – vaktsineerimine. Passiivne immuniseerimine (antkehad) – tekib lühiajaline (kuud) immuunsus. Loomulik passiivne imm
milligrammides 1 liitris veres. Vereplasma valkude ülesanneteks on (2p): a) hemoglobiini trantsport b) osalemine organismi happe-leelistasakaalu säilitamisel c) tagada vereplasma viskoossus Vali õige(d) vastus(ed) ja täida lüngad. Tsellulaarset immuunsust tagavad rakud on: a) B-lünfotssüüdid b) T-lünfotsüüdid c) tsütotokiinid B-lünfotsüüdi kontakt antigeeniga põhjustab a) immunoglobuliin - M tekke b) antikehade tekke c) tema muutumise plasmarakuks. Lootel on suurima hapnikuküllastusega veri a) aordi kõhuosas b) nabaarteris c) nabaveenis d) ülakehasse verd toovates arterites Loote alakehasse jõudmiseks seguneb veri a) arteria umbilicalisest saabuva verega b) v. cava interiorist ja ductus arteriosusest saabuva verega c) v.cava interiorist saabuva verega Veri, mis jõuab loote ülakehasse on segunenud: a) Ductus arteriosusest saabunud verega b) V.cava inferiorist saabunud verega
B-rakud, mis on antigeeni edukalt protsessinud, muudavad migreerumiskäitumist ning liiguvad T-raku-rikkase parakorteksisse, kus suureneb nende võimalus kohata aktiveeritud Th- rakku, mis tunneb ära B-raku esitletava MHC- antigeen kompleksi. Kui B-rakk interakteerub edukalt Th- rakuga, jäävad nad kontakti mitmeks tunniks, muutudes täielikult aktiveerituks ja saades signaale, mis indutseerivad B-raku jagunemist. Mõned aktiveeritud B- rakud diferentseeruvad otse antikeha tootvaks rakuks (plasmarakuks), kuid osad taassisenevad folliiklisse, et moodustada GC. 7. Immunogeensus versus antigeensus. Mis teeb antigeenist immunogeeni? Adjuvandid ja miks neid kasutatakse. Antigeensus on võime spetsiifiliselt seonduda BCR-i või TCR-iga (hoolimata kas immuunvastus järgneb). Immunogeensus- võime esile kutsuda spetsiifilise immuunvastuse (humoraalse või rakulisel tasandil). Antigeenid- ained, mis seonduvad antikehadega. Immunogeenid need
Nemad toodavad hepariini, histamiini jt aineid, mis osalevad lokaalse põletikureaktsiooni tekkes ( paistetus, punetus, sügelus) Lümfotsüütide diameeter on 7-10 mikromeetrit, neil on suur tuum ning nad vahendavad omandatud immuunvastust : toodavad antikehi (B), tapavad nakatatud rakke (T) ning nad paiknevad lümfisüsteemis (lümfisõlmed, põrn, luuüdi, näärmed). B-rakud elavad paar tundi, T-rakud kuni aasta. B-rakud suurenevad antigeeniga stimuleerimisel ja muutuvad plasmarakuks. Nad hakkavad sünteesima antikehi, mis väljutatakse plasmasse. T-rakud kohtumisel nakatunud rakuga või kasvajarakuga vabastavad tsütokiine või tsütotoksilisi aineid. T-helper rakud vabastavad tsütokiine, et stimuleerida B rakke. Tsütotoksilised T-rakud vabastavad rakumürke, et haige rakk tappa ja seeläbi viiruse paljunemist takistada. Kui keharakk on viirusega nakatunud, hakkavad tema tsütoplasmas ekspresseeruma võõrvalgud. Need valgud lammutatakse raku sees peptiidideks,
puuduvad teiste Ag esitlevate rakkude pinnal. Ag töötluse eesmärgiks on lagundada kompleksne Ag väiksemateks osadeks - peptiidideks (10-20 AH), mis oleks võimelised seostuma MHC molekulidega TCR poolt äratuntavaks kompleksiks. Peptiidi seostumine MHC molekuliga toimub intratselluslaarselt. Järgneb Ag ja MHC kompleksi transport raku pinnale. Ag on äratuntav. Mitte kõik antigeenid ei ole BCR (B-cell receptor)-ga seostudes võimelised põhjustama B-raku muutumist antikehi tootvaks plasmarakuks. Enamuse antigeenide puhul on lisaks BCR-antigeen kompleksi tekkele vaja veel täiendavat korrespondeerivat signaali. Selle tekkes osalevad T-rakud. Olenevalt sellest, kas on vaja seda lisasignaali, jagatakse humoraalne immuunvastus kaheks. Vastavalt sellele jagunevad ka antigeenid: Tüümusest sõltumatud antigeenid - suutelised stimuleerima immunoglobuliinide tootmist ka ilma T- rakkude vahenduseta.
annaabi.ee 
