viies kaasa maksa eritud erinevaid toksiine, kuid enamus sapist siiski imendub soolestikust tagasi. 4 1.1.5 Aminohapete sisalduse kontroll Inimese keha ei suuda hoida valkude varu ja seetõttu peame saama iga päev piisava koguse valke, et organism saaks neid kasutada rakkude parandamisel ning uute rakkude kasvamisel. Valkude ainevahetuses lagundab maks aminohappeid. Maks vastutab asendatavate aminohapete sünteesi eest ja samuti ka plasmaproteiinide sünteesi eest. Valkude ainevahetuse käigus vabaneb ammoniaak, mis muudetakse maksas uureaks. See on väga toksiline ühend ja kui seda kiiresti ja efektiivselt tsirkulatsioonist ei eemaldata, mõjub ta kesknärvisüsteemile kahjustavalt. 1.1.6 Verevalkude ja vererakkude süntees Maks toodab paljusid olulisi verevalkusid, mis osalevad vere hüübimisel. Embrüonaalse arengu jooksul toodab maks ka punaliblesid, kuid pärast lapse sündi läheb see funktsioon taas üle luuüdile. 2
Vatsabarjääri ulatust, imendumist ja metabolismi mõjutavad ratsiooni koostis, söödavad kogused, lehma tervis, seedeprotsesside toimimine ja maksa biotransformatsioonivõime. Terve lehma piimaalveoolide epiteel ja verekapillaaride endoteel on läbimatud polaarsetele või suurte molekulmassiga osakestele. Mastiit ja vähesemal määral süsteemne infektsioon mõjutab udarabarjääri ning piima ja vere pH gradienti märgatavalt, muutub erinevate ainetega seonduda võivate plasmaproteiinide osakaal, millega mükotoksiinide eritumine piima võib oodatavaga võrreldes täiesti muutuda. Hiljuti on udaraepiteelist avastatud transmembraanne transporter BCRC, mis võimaldab mõnede piima 14 koostiskomponentide aktiivset ekskretsiooni, muuhulgas võivad substraadiks olla ohratoksiin A, aflatoksiin B1, M1 ja aflatoksikool (Fink-Gremmels, 2008). 5.1. Alatoksiin M1
molekulide arv mõlemal pool membraani on tasakaalus. See tasakaal on dünaamiline protsess. Dissotsieerumata molekulid kas imenduvad või erituvad, s.t. lahkuvad, andes koha uutele dissotsieerumata molekulidele. In vivo on tasakaalumomenti praktiliselt võimatu määrata. Kuna ained pidevalt eemalduvad, püsib kontsentratsioonide erinevus pikka aega maksimaalne. Seda põhjustab kas see, et vereringesse läinud ainest mingi osake seotakse plasmaproteiinide poolt. Vereringe kannab nad imendumiskohast kaugele, luues jälle kontsentratsioonide maksimaalse erinevuse. Peensoole pindala on mao pindalaga võrreldes mitu korda suurem ja nii ka nõrkade hapete imendumiseks on peensool (tema esimene osa) parim paik, ehkki imendumine algab maos. Vereringe on peesoole ümbruses palju kiirem, kapillaarsüsteem palju enam välja arenenud kui mao piirkonnas.
Nuumrakkude aktiveerumisel vabanevad mediaatorid: Aktivatsioon: Antigeeni seostumisel nuumrakul oleva IgE – dega käivitub kaskaad: fosfatidüülinositool lõhutakse IP3 ja DAG suureneb tsütoplasmas vaba Ca2+ hulk toimub mediaatorite vabastamine graanulitest (eksotsütoos) Mediaatorid: histamiin - bronhide ahenemine, veresoonte dilatatsioon, lima eritus, veresoonte permeaabluse suurenemine (tänu plasmaproteiinide sattumisel interstitsiaalvedelikku tekib ka paistetus). Trüptaas - aktiveerib retseptorid endoteelirakul, mis valikuliselt “meelitavad” eosinofiile ja basofiile, C3 aktivatsioon Nuumraku aktiveerumisel vabanevad ka leukotrieenid (LTD4, LTC4 jt) (silelihaskoe kontraktsioon, veresoonte permeaabluse tõus) PGD2, PGE2, PGI2 – bronhilihaste kontraktsioon ja lõtvumine, vasodilatatsioon, trombotsüütide agregatsioon
annaabi.ee 
