ühendamine juhtme abil elektrivõrku on tülikas või ohtlik. Akutrelli käivitamiseks kasutatakse reostaat- või transistorilülitit, mistõttu padruni pöörlemise kiirus sõltub nupplüliti päästiku vajutamise sügavusest. Toitmiseks kasutatakse elektriakut. AKUDRELL-KRUVIKEERAJA Akudrell-kruvikeeraja (Joon. 12) sarnaneb ehituselt elektridrelliga põhiline vahe seisneb selles, et võrguvoolu asemel kasutatakse toiteallikana akut (Joon. 14) ning jõuülekandena planetaarreduktorit mis võimaldab oluliselt suurendada väändemomenti (jõudu millega kruvi keeratakse). Väändemomenti on võimalik astmeliselt reguleerida. Osadel drellidel on magnethoidik, kuhu võib kinnitada kruvikeeramis-otsiku, puuri või kruvi. Kõikidel akudrell-kruvikeerajatel pole löökpuurimise mehhanismi. Tavaliselt on drelliga kaasas kaks akut, see võimaldab töötada vaheaegadeta (kui aku saab tühjaks pannakse ta laadima ja töötatakse teise akuga edasi).
7.Ketta vahetamise ajaks peab eemaldama pistiku vooluv6rgust. 8.Ketta pöörlemise ajal ei tohi vajutada kettalukustuse nupule (v6ib puruneda redaktori korpus). 9.Lihvimiseks ei tohi kasutada kunagi l6ikeketast. 10.Peab meeles pidama, et erinevate tootjate poolt toodetud nurklihvijatel v6ivad juhtimislülitid asuda erinevates kohtades. Akutrell Akutrell sarnaneb ehituselt elektritrelliga . P6hiline vahe seisneb selles, v6rguvoolu asemel kasutatakse toiteallikana akut, ning j6uülekandena planetaarreduktorit, mis v6imaldab oluliselt suurendada oluliselt väändemomenti. Väändemomenti on v6imalik astmeliselt reguleerida. Osadel trellidel on magnethoidik, kuhu v6ib kinnitada kruvikeeramisotsiku. puuri v6i kruvi. K6ikidel akutrellikruvikeerajatel ei ole l6ikepuurimise mehhanismi. Elektritrelli p6hiosadeks on mitmeosaline korpus , mille üks osa moodustab ka käepideme. Korpusesse on paigutatud elektrimootor. Mootori rootor pöörleb kahel kuullaagril.
muidu tekkivat vabakäiku. Käiguvalitsa 1. asendis on siiski võimalus ka teise käigu lülituseks ( 12 ) ja see toimub siis, kui suuremal kiirusel lülitatakse D 1. Lühiajaliselt lülitub siis sisse teine käik, kuni auto kiirus alaneb 1. käigule lubatud tasemele. Planetaarreduktoris lülitus 12 ei erine lülitusest D2 . Käesolevas peatükis on seni kirjeldatud ühte lihtsamat, tagarattaveolise auto kolmekäigulise automaatkäigukasti planetaarreduktorit. Järgnevalt käsitletakse esirattaveolise auto, samuti kolmekäigulise automaatkäigukasti planetaarreduktorit. Kuigi oma väliselt kujult erineb selline automaatkäigukast tunduvalt tagarattaveolisest käigukastist, on tema kinemaatiline skeem ja tööpõhimõte praktiliselt samad. Esirattaveolise automaatkäigukasti planetaarreduktorisse lisandub peaülekande ajam. Peaülekanne ise paikneb samuti automaatkäigukasti keres. Joonisel 24 esitatud
traktoriehituse traditsioonist, kui tugev on insenerimõte, kui odavat või kallist traktorit soovitakse, kui mugavat juhtimist tahetakse, jne. 29. Võimsusvoogu katkestamata lülitatavad (power shift) käigukastid: käikude lülitamine sidurite abil. Selles käigukastis toimub käikude vahetamine ilma sidurit lahutamata. Selleks on püsihambumises olevate hammasrataste ette paigutatud üks või mitu planetaarreduktorit, mida juhitakse ketas- ehk lamellsidurite ja lintpidurite kaudu. Neid omakorda juhitakse hüdrauliliste ajamite abil. Tegelikkuses kombineeritakse käigukastis mitme erineva võlli vahel, kuhu hetkel powershift käiguvahetus on paigutatud. Näiteks : Powershift on kõikide võllide vahel, John Deere, 8 edasi, 4 tagasi; Powershift on vedava ja veetava võlli vahel, David Brown, 4 astet ja lisaks 3-astmeline mehhaaniline vahetus; Powershift on vedaval
käigus reguleerida (pedaali vabakäiku ja käppade asendit).Siduri korrasolekut näitab pedaali vabakäik, mis väheneb, kui ketas kulub. Ketta suur kulumine põhjustab siduri rikke. Kulunud veetav ketas kuulub vahetamisele. Vaheülekannet kasutatakse paljude traktorite juures vaheastmena siduri ja käigukasti vahel. Vaheülekandeks võib olla kaks paari hammasrattaid või planetaarreduktor ja see võimaldab käikude arvu kahekordistada. Tööle lülitatakse vaheülekanne eraldi hoovaga. Planetaarreduktorit juhitakse hüdrauliliselt. Järgmiseks osaks jõuülekandes on paljukäiguline käigukast, mis tagab traktoritele suure liikumiskiiruste valiku. Käigud jaotatakse kolme gruppi: aeglased töökäigud, kiired töökäigud ja transpordikäigud ning kokku võib neid olla 16...36. Lihtkäigukastis nihutatakse nuutvõllidel paiknevaid hammasrattaid hambumisse ja hambumisest välja hammasrattaga kontaktis olevate kahvlite abil
annaabi.ee 
