Avalikel aruteludel osales ca 500 huvitatud isikut [Pärnu maavanema..., 2012:3]. Teemaplaneeringu kooskõlastamine kohalike omavalitsuste ja ametkondadega toimus detsembris 2010-jaanuaris 2011, seejärel järgnes vastuvõtmine, avalik väljapanek ja arutelud kevadel 2011 [Pärnu maakonnaplaneering..., 2012:7]. Maavanem esitas planeeringu siseministeeriumile heakskiitmiseks 23.05.2011 ning see kiideti heaks 17.08.2012.a [Pärnu maavanema..., 2012:4]. Planeeringusse oli kaasatud veel Maanteeamet planeeringu koostamise ja väljatöötamise jaoks moodustatud töögrupis osales 4 Maanteeameti ametnikku (maavalitsuse töötajaid oli 3.) [Pärnu maakonnaplaneering..., 2012:9]. Samaaegselt koostati samalaadset planeeringut ka Harjumaal ning Raplamaal [Maanteeameti kodulehekülg]. 5 2. Koostöö analüüs 2.1 Maavalitsus ja kohalikud omavalitsused Pärnu maavalitsus oli planeeringu algataja
Samuti tuleb kaasata Keskkonnaamet, kui planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline mõju keskkonnale, päästeasutus, kui riskianalüüsist tulenevalt jääb planeeritavale maa-alale või selle lähiümbrusesse olemasolev või kavandatav suure riskiohuga objekt, Muinsuskaitseamet, kui planeeritaval maa-alal asub muinsuskaitseala, kinnismälestis või nende kaitsevöönd ning planeeritava maa-ala elanikke esindavate mittetulundusühingud ja sihtasutusted. Samuti tuleb saada kõigilt planeeringusse kaasatud isikutelt ja ametitelt kooskõlastused. Kohalik omavalitsus teeb planeeringu vastuvõtmise otsuse ja korraldab planeeringu avaliku väljapaneku valla keskuses ja vastavas asulas või linna keskuses ja vastavas linnaosas. Planeeringu vastuvõtmisega kinnitab kohalik omavalitsus, et planeering vastab valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele ja et ta on kontrollinud, et planeering vastab seadustele ja muudele õigusaktidele
Seltsi liikmed suhtuvad skeptiliselt arendaja juttu seoses liivarannaga. Pole öeldud kui suures ulatuses liivarand alles jääb, seetõttu saab seda tõlgendada mitmeti (Video ja galerii.. 2015). Arendaja seisukoht on, et nemad on tulnud rahvale vastu sellega, et konkursil oleval arhitektuuritöös on kindlalt ära toodud, et rannaala peab olema planeeringus. Kuna seal puudub kallasrada siis tegelikult ei peakski seal randa olema, kuid arendaja on siiski selle planeeringusse jätnud ning kohalikele inimestele vastu tulnud. Ka kohalikel elanikel on õigus seda nõuda, kuna rand on alati olemas olnud, inimesed on kohastunud seal käima ning see on ainuke rand, mis on kesklinnale nii lähedal. Kalasadama detailplaneeringus on kirjas, et hoonestuse ja praeguse merepiiri vahele jääb vähemalt 25 meetri laiune hoonestuseta ala. Tellisikivi Selts väidab, et nende arust ei olnud 25 meetrit piisav olnud
kohta ja kehtestatud detailplaneeringu riigi maakatastri pidajale ühe kuu jooksul planeeringu kehtestamise päevast arvates. (6) Kui kehtestatud üldplaneering sisaldab maakonnaplaneeringu muudatust ja maavalitsus on vastavad muudatused maakonnaplaneeringusse kandnud, saadab maavalitsus Siseministeeriumile muudatusi kajastava maakonnaplaneeringu väljavõtte ühe kuu jooksul muudatuste planeeringusse kandmise päevast arvates. [RT I 2004, 22, 148 - jõust. 08.04.2004] (7) Kohalik omavalitsus teatab tähtkirjaga üldplaneeringu või detailplaneeringu kehtestamisest ühe nädala jooksul planeeringu kehtestamise otsuse tegemise päevast arvates: 1) isikule, kelle avaliku väljapaneku käigus tehtud kirjalikke ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kehtestamisel ei arvestatud; 2) kinnisasja omanikule, kelle kinnisasi või selle osa on vaja planeeringu elluviimiseks võõrandada;
arengukavasse. Hindamise tulemusel seatakse planeeringu või arengukava elluviimiseks konkreetsed keskkonnatingimused (leevendavad meetmed) ja planeeringu või arengukava elluviimise seiremeetmed. Keskkonnamõju strateegiline hindamise eripäraks ruumilise planeerimise puhul on see, et KSH aruanne ei ole juriidiliselt sama jõuga kui planeering (üldplaneering, detailplaneering vms). Seetõttu peab hindamise käigus seatud keskkonnatingimused viima sisse hinnatavasse planeeringusse KSH eksperdi, planeerija ja kohaliku omavalitsuse koostöös. Sellisel juhul muutuvad seatud keskkonnatingimused edasisel projekteerimisel ja arendustegevusel siduvaks. Keskkonnamõju strateegiline hindamine tugineb sellele, et hinnatakse tõenäoliselt olulist mõju, nagu nõuab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu Direktiiv 2001/42/EÜ (27.06.2001) teatavate kavade ja programmide keskkonnamõju hindamise kohta. Keskkonnamõju loetakse oluliseks vaid siis, kui see
annaabi.ee 
