a) ebaoluliste tegurite kdrvaldamine b) oluliste tegurite uurimine jiirjekorras @ oluliste tegurite k6rvaldamine d) suhtarvude kasutamine 3 Palun tiiitqlingadkavandamise "kuldreeglis" -' seda UdAt l,h-z saab laskuda detailidesse ol"mu virio* ju tildi* ettekuffi sellest, kuhu 4 Finantsplaneerimist eristab finantsarvesfusest eeskiitt see, et a) planeerimisperiood-on iildjuhul liihem kui arvestusperiood b) finantsplaneerimine on suunatud tulevikule, finantsarvestus aga minevikule c) finantsplaneerimine on vabatahtlik (soovitatav), finantsaryestus aga kohustuslik 6)a+b+c z 5 Riskikapitaliste (omakapitali investeerivaid mitte-tegevjuhte) huvitab eelk6ige see, kas: a) investeeringud on jdukohased ja piisavalt tasuvad (tasuvusaeg alla 6...8 aasta) Q kasumiliivi ja positiivne rahavoog saavutatakse piisavalt kiiresti (2...3 aastaga)
olulisi (ja isegi suuremaid!) lisakulusid mõnes teises lülis). · Tuua detailselt välja: - eeldatavad kulud, nende tekkimise ajad ja seire, - iga kulu kandja, - võimalikud lisakulud riskide materialiseerumisel. 4.2 Planeerimisperiood(id) 4.3 Tulud-kulude plaan ehk kasumiplaan 4.4 Bilansi prognoosid 4.5 Rahavoo prognoos 5 Teostatavus ... ehk projektijuhtimine 5.1 Tõendused sarnaste · Kinnitused edukalt teostatud sarnaste projektide kohta, kui on; kui projektide teostamisest ei ole, näiteid sarnaste projektide kohta majandusharust jne. 5.2 Rollid projektis · Määratleda võtmerollid:
Arusaam, et juht peaks olema hea liider ja tundma eestvedamise seaduspärasusi. Organisatsiooniga seotud inimesi(liikmed, kliendid) ühendavad väärtused, tõekspidamised ja hoiakud. Erinevusi modernistliku ja postmodernistliku organisatsioonis: Modern. Postmodern. Toimimise tempo aeglane, reageeriv, jäik dünaamiline, paindlik, aktiivne Planeerimisperiood lühiajaline, suunatud kiiretele tulemustele pikaajaline,aeganõudvad lahendused Tegevuse suunatus tootmisele ha mahtudele suunatud kvaliteedile ja teenindusele suunatud Suhtumine teistesse võitluslik sünergiat ja vastast. Kasu otsiv Suhe võimusse hierarhiat väärtustav, lojaalsust nõudev eestvedamisel ja inimestevah. Mõjul
siduvateks püsivkuludeks, mis tulenevad seadmete, hoonete muud vara omamisest, samuti tippjuhtide sõlmitud lepingutest, mille suuruse määravad ära tippjuhtide strateegilised otsused; b) püsivateks suvakuludeks, mis on seotud perioodiliselt langetavate eelarvestamisotsustega, peegeldades tippjuhtkonna nägemusi, neil puudub selge seos sisendite ja väljunditega (reklaami-, koolitus-, uurimis- ja arenduskulud). Juhtkond võib neid korrigeerida jooksvalt, planeerimisperiood on lühem kui siduvatel püsivkuludel ning neid võib vähendada, ilma et see põhjustaks lühema perioodi jooksul negatiivseid tagajärgi. Püsivkulude osatähtsuse suurenemine on tingitud paljudest asjaoludest, peamisteks põhjusteks on: a) automatiseerimise kasv toob kaasa investeeringute suurenemise masinatesse ja seadmetesse, millega omakorda kaasneb depretsiatsiooni- ja rendikulude suurenemine;