Tartu, 2008 Kunstil on tähtis roll inimeste elus ja ühiskonnas üldiselt, seda juba keskajal. Sellise arvamuse kujundab erinevate allikatega tutvumine, mis omakorda annavad ülevaate mis, kus ja mida täpsemalt loodi. Aga mis rolli mängis kunst siiski sel ajal täpsemalt? Kunstnike enda koht ühiskonnas oli ebaselge. Neid peeti käsitöölisteks, kuid hiljem see muutus. Üldiselt arhitekte kui planeerijaid ja loojaid hinnati kõrgemalt, kuid ka neid samastati teatud ajal tavalise ehitajaga. Kõik olenes sellest, mis ala kunstnik inimene oli. Kuigi maalikunstnike loomingu läbi said inimesed aimu piiblilugudest, siis rohkem tunnustati just kullasseppasid ning teisi, kes tegelesid metallide töötlemisega. Mida kallim aga oli materjal, millega tööd tehti, seda auväärsem oli amet. Kindel on aga see, et kirik poleks saanud hakkama ilma kunstniketa, kuna just kirikul oli juhtiv roll läbi keskaja
Tänapäeval veetakse ehitusmaterjal kaugelt kohale, kasutatakse mitte-kohalikku tööjõudu, linnad ja linnaosad ehitatakse ühe planeerija või grupi kindla plaani põhjal ühe hooga valmis. Tänapäevane planeerimise praktika võimaldab küll kohalikel elanikel ja huvigruppidel osa võtta koosolekutest ning arutada arendustegevust, kuid lõplikud plaanid koostab lühikese aja jooksul siiski väike grupp professionaalseid planeerijaid oma äranägemise järgi. (Neumann, 2005) Kompaktsusel on oma häid külgi: maad kulub vähem, taristu ja kommunaalteenuste peale kulub vähem kapitali ja ressursse. Sellegipoolest on paljud tihearendused linnaäärsetes elamupiirkondades, kust on ikkagi sama suur vahemaa tööle ja poodidesse nagu madaltihedusega äärelinnadest. Sellega kaob ära üks väidetavalt kompaktsusega kaasnevaid positiivseid nähtuseid, milleks on lühikesed transpordivahemaad. (Neumann, 2005)
Probleem on järgmine: 16 tükki tuleb sobitada kokku kuusnurgaks, mille keskel on tühi ristkülik. Planeerijatele antakse kokkupandud kuusnurga skeem. Planeerijad ei tohi kuusnurka ise kokku panna. Nende ülesandeks on juhendada teostajaid, kuidas kuusnurk võimalikult lühikese ajaga kokku panna. Teie olete kogu protsessi jooksul vaikivad vaatlejad. Pooled teist peavad jälgima planeerijaid ja pooled teostajaid. Mõned soovitused vaatlejatele: 1. Jälgige, kuidas kujuneb meeskondades juhtimine. 2. Ülesande I osa ajal pöörake tähelepanu järgmistele küsimustele: Millised tegevused takistavad ja millised abistavad ülesande lahendamist? Kas kõik meeskonna liikmed osalevad ülesande lahendamises võrdsel määral? Kuidas jaotavad planeerijad oma aega planeerimisele ja juhendamisele?
[See, mida on kunagi peetud tõeliselt meeldivaks, võib tõenäoliselt meeldida ikka ja jälle.] Modernismi sotsiaalsetest aspektidest: on ohtlik arvata, et mingit tüüpi arhitektuur või planeerimine on parem kui kõik teised, või sellega seotud idee, et selline planeerimine aitab ehitada paremat ühiskonda. Ei arhitektuur ega planeerimine pole kunagi ühiskonda vorminud, pigem on ühiskond vorminud arhitekte ja planeerijaid. Ühiskonda tuleb planeerida, aga jätta ruumi muudatustele, vältida tehnokraatlikku, aga ka anti-intellektuaalset, "intuitsioonilist" lähenemist, samuti metafüüsikalisi vormleid ja nn. "orgaanilist" lähenemist. "There should be no one style of building or planning." Tunnard'i isiklik lähenemine maastikuarhitektuurile: 1. Genius of the place. Arusaamine sellest 18. sajandi mõistest on esmatähtis. 2. Kujunduse struktuur: funktsioonid ja esteetika Koostanud: Kadi Karro
annaabi.ee 
