Asteroidid Karl Eensaar Asteroid · Väikesed planeedisarnased taevakehad · Nimetatud ka Planetoidideks · Tiirlevad orbiidil ümber Päikese · Tuntakse 338 000 asteroidi, koguarv ulatub miljonitesse Kuidas tekkisid asteroidid? · Planeetide tekkimisel üle jäänud ainest 4.6 miljardit aastat tagasi. · Jupiteri tugev gravitatsiooniväli ei lubanud planeedialgetel korralikku planeeti moodustada. · Aegade jooksul on kümneid tuhandeid väikeplaneete Marsi ja Jupiteri vahelisest asteroidide vööst välja heidetud.
Asteroidid ja kääbusplaneedid Pluuto Asteroidid Asteroidid on väikesed planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad ümber Päikese. Praegu on teada umbes 338 000 asteroidi. Kui õnnestuks kõik asteroidid ühte kerasse kokku koguda oleks saadava ,,planeedikese" läbimõõt umbes 1500km ehk vaevalt pool Kuu läbimõõdust. Asteroide jaotatakse nende koostise järgi kolmeks eritüübiks: ü Ctüüpi ( koosnevad külmunud gaasidest, mis on suure süsinikusisaldusega) ü Stüüpi( koosnevad enamasti ränist) ü
Kuid siis avastati võimsamate teleskoopide abil, et Pluutoga sarnaseid objekte on tema naabruskonnas rohkesti. Uued uuringud näitasid veel, et Pluuto orbiit on pikergune ja et Pluuto liigub kaugemale ja kõrgemale teistest planeetidest. Uus löök Pluutole tuli 2003. aastal, kui Kalifornia tehnikainstituut avastas Pluutost pisut suurema objekti Kuiperi vöös. Siis polnud enam mingit põhjust Pluutot planeediks pidada. Planeedid ja planeedisarnased taevakehad jagati kolme rühma: Klassikalised planeedid on need taevakehad, mis liiguvad orbiidil ümber Päikese, on piisavalt suure massiga, et omandavad iseenda gravitatsiooni jõul kera kuju ning on puhastanud oma orbiidi lähedusse jääva ruumi. Teise kategooria alla mahuvad kääbusplaneedid, mis samuti liiguvad orbiidil ümber Päikese, on piisavalt suure massiga, et omandavad iseenda gravitatsiooni jõul kera
24.millised maa-rühma planeedid, nende sarnased omadused Merkuur, veenus, maa, Marss. Sarnased om: väike mass, väikesed möötmed, suur tihedus, vähe kaaslasi, pöörlevad aeglaselt 25.millised on hiidplaneedid ja nende sarnased om Hiidplaneedid - Jupiter, Saturn, Uraan ja Neptuun. Omadused - suur mass ja mõõtmed, väike tihedus, pöörlevad kiiresti, suur lapikus, ulatuslik, tihe atmosfäär, palju kaaslasi. 26. mis on asteroidid, kus ja miks neid palju liigub Asteroidid - väikesed planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavalt orbiitidel ümber Päikese 27.mis on langev täht meteoorid väiksem ringilendav praht, mis Maa atmosfääri sattudes ära põleb ( nn. "langevad tähed" ) 28.mis on meteoriit suurem meteoor, mis ei jõua atmosfääris ära põleda ja osa temast jõuab maapinnale 29.mis on komeet Komeet on väike taevakeha, mis koosneb tolmust, jääst, kivikestest ja külmunud gaasist. 30.kui suur on päike, tema pinnatemp ja keemiline koostis
2) Jupiteri-sarnased ehk hiidplaneedid, mis koosnevad põhiliselt gaasidest, mille keskmes võib olla ka mineraalne tuum. Kääbusplaneedid koosnevad peamiselt jääst ja mineraalidest. Planeedi kaaslane (igapäevaelus lihtsalt kuu) on planeedi looduslik kaaslane. Päikesesüsteemis on kuud kuuel planeedil ja kahel Merkuur ja Veenus kuud puuduvad. Maa 1 kuu, Marss 2 kuud, Jupiter 63 kuud, Saturn üle 60 kuu, Uraan 27 kuud, Neptuun 15 kuud. Asteroidid väikesed planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavalt ümber Päikese. Enamus asteroide (98%) tiirleb nn asteroidide vöös, mis jääb Marsi ja Jupiteri vahele.Asteroidide läbimõõt jääb vahemikku mõnisada meetrit kuni paarsada kilomeetrit. Komeet on Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha (sabatäht), mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja mitmesugustest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Komeetide ehituses eristatakse tuuma, pead ja saba
4. Neptuun-tuuled kõige kiiremad Päikesesüsteemis, 8 kaaslast, atmosfäär koosneb peamiselt vesinikust ja heeliumist, orbiit ei ole kooskõlas Newtoni seadustega, sinine, tumedad rõngad, Triton; Nereis · Pluuto-alates 2006 kääbusplaneet, orbiit teistest piklikum, ei ole külastanud ükski automaatjaam, atmosfäär hõre ja koosneb peamiselt lämmastikust, 3 kaaslast, eemaldub Päikesest, Charon · Asteroid-väikesed planeedisarnased taevakehad, tiirlevad ümber päikese, Peamine asteroidide vöö asub Marsi ja Jupiteri vahel Komeet-Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist, ilmuvad ootamatult ja harva, helendavad, saba, Halley komeet Meteoor-Maa atmosfääri sattunud taevakeha, ilmuvad tihedalt, atmosfääris põleb või aurustub, väikse massiga
välja. Tuum tõmbub kokku. Väiksemad tähed muutuvad nn. valgeteks kääbusteks. Suurte tähtede korral tõmbub kokku nende raudtuum ja plahvatab oma enda külgetõmbejõu mõjul. Lõpuks jääb järele väga tihe neutrontäht ehk pulsar. Pulsaris tungivad neutronid omakorda üksteise sisse ja lõpuks omandab aine nii tugeva külgetõmbejõu, et sealt ei pääse isegi valgus. Tekib must auk. Asteroidid: väikesed planeedisarnased taevakehad, mis tiirlevad Kepleri seadustele vastavatel orbiitidel ümber Päikese. Komeedid: Päikesesüsteemi äärealadelt pärinev taevakeha, mis koosneb peamiselt jääst, tahkest süsinikdioksiidist ja erinevatest anorgaanilistest ja orgaanilistest lisanditest. Eristatakse tuuma, pead ja saba. Meteoorkehad: planeetidevahelises ruumis liikuv tahke keha, mis Maa atmosfääri sattudes põhjustab meteoori ning võib meteoriidina maapinnale langeda. Läbimõõt 10 10 m
annaabi.ee 
