Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"planaarsete" - 5 õppematerjali

Orgaanilise keemia I esimeseks kontrolltööks õppimise konspekt
5
docx

Orgaanilise keemia I esimeseks kontrolltööks õppimise konspekt

Siiski reageerib benseen broomiga aga raud(III)bromiidi kui katalüsaatori juuresolekul, aga produktiks on asendusreaktsiooni produkt. Benseeni struktuuri saab hästi seletada resonantsstruktuuride abil. Resonantsteooria põhipostulaadiks on, et ühe ühendi jaoks saab kirjutada rohkem kui ühe Lewisi struktuuri, kusjuures need erinevad ainult nende elektronide paigutuse poolest. Hückeli reegel (1931) leidis, et aromaatsus on seotud pii- elektronide arvuga tsüklis. Planaarsete monotsükliliste täielikult konjugeeritud polüeenide puhul on aromaatsed need, milles on 4n + 2 pii-elektroni, kusjuures n on täisarv 0, 1, 2, jne. Aromaatsus: Aromaatne ühend on tsükliline Aromaatne süsteem peab sisaldama (4n + 2) - elektroni, n = 0, 1, 2, jne Kõik tsükli aatomid peavad olema sp2-hübridisatsioonis Aromaatne tsükkel peab olema tasapinnaline Hückeli reegliga on kooskõlas ka aromaatsed ioonid näiteks tsükloheptatrienüülkatioon (tropüüliumioon) ja

Keemia → Orgaaniline keemia i
49 allalaadimist
Valkude ruumiline struktuur
37
ppt

Valkude ruumiline struktuur

nurgad peavad võimalikult vähe kõrvale kalduma peptiidide puhul katseliselt määratutest 2. Kaks aatomit ei tohi paikneda teineteisele lähemal kui lubavad vastavad van der Waalsi raadiused 3. Peptiidside peab olema planaarne ja trans konfiguratsioonis 4. Polüpeptiidahela amiidrühma prootonid ja karbonüülsed hapnikud peavad olema kaasatud vesiniksidemete moodustamisse Peptiidahela konformatsioon Peptiidahel on kujutatav üksteisele järgnevate planaarsete peptiidrühmade ahelana Peptiidahela konformatsioon on kirjeldatav dihedraalsete nurkade abil, mis kirjeldavad pöörlemist CN () ja CC() sidemete ümber Kokkuleppeliselt on ja 180o siis kui polüpeptiidahel on maksimaalselt väljavenitatud konformatsioonis. Positiivse pöördumise suunaks on defineeritud kellaosuti liikumise suund (vaadatuna C poolt). Mitte kõik ja väärtused ei ole lubatud: Ramachandrani kaart

Keemia → Keemia alused
47 allalaadimist
Globaalmuutused
4
doc

Globaalmuutused

perioodilised või mitte astronoomilised mõjud. Ookeani kõikumine suurendab ka migratsiooni, muutuvad asualad. Okeanograafilised: muutused bioproduktsioonis. Maha jääb jälg, orgaanika ladestumine muudab süsiniku isotoopkoostist. Orgaanika tekitab anoksia. Temp muudab klimaatilist tsonaalsust, mõjutab ookeani tsirkulatsiooni, muutus peab olema pikaajaline. Impaktid on juhuslikud, kuid korduvad. Markerid: geokeemilised (haruldased elemendid), planaarsete deformatsioonidega kvarts, mikrotektiidid ja sfäärulad. 10 km asteroid iga 26-30 milj aasta järel. Katastroofid näivad järk-järgulise muutusena signor-lippsi efekt. Vulkanismi tähtsus. Veealune ulatuslikum, varem oli inteniivsem. Mõjuriks aerosoolid, gaasid ja lahustuvad komponendid. Destabiliseerivad kliimasüsteemi. Astronoomilised: milankovits, päikese aktiivsuse kasv, kosmilise kiirguse intensiivsuse muutus. Tagasisidemehhanismid. Inimmõju on raske lahutada looduslikust mõjust.

Geograafia → Geoloogia
7 allalaadimist
Maateaduse alused I kordamisküsimused
31
doc

Maateaduse alused I kordamisküsimused

gaasi-, aga ka tuumaplahvatustest (impaktiitne, shokimetamorfism). Saadusteks on sõltuvalt moonde astmest purustusbretchad, osaliselt sulanud klaasja pöhimassiga löögibretchad (zujeviidid ja tagamiidid) vôi isegi täielikult ülessulanud klaasjad kivimid (impaktiidid, impaktsula). Löögimoondega kaasnevad spetsiiflised ülikõrgest rõhust põhjustatud muutused mineraalide haabituses (planaarsete deformatsioonide teke) ning kõrge-rõhuliste polümorfsete erimite (nt. stishoviit, koesiit, impakt-teemant) teke. http://lepo.it.da.ut.ee/~arps/maateadus/MT_metamorfism.htm#Enamlevinud%20moondekivimite 125. Regionaalne metamorfism ­ regionaalne dünamotermiline metamorfism ja mattumismoone ning mis on nende erinevus. Kus esineb regionaalne dünamotermiline metamorfism? vt eelmist punkti + Regionaalmoone leiab aset laamade põrkepiiridel (kurdmäestike all) 126

Maateadus → Maateadus
82 allalaadimist
Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt
73
pdf

Enn Mellikovi materjalifüüsika ja -keemia konspekt

peatükis. 4.8.2. Planaarne aatomehitus (joonis 3.33). Sageli on vajalik määrata aatomtihedused erinevatel kristalli tahkudel. Seda nn. planaarset aatomitihedust on võimalik arvutada aatomite arv mille tsentrid paiknevad antud pindalas pl = vaadeldava pindala suurus Joonisel 4.26 on esitatud (110) tasapind RTK kristallsüsteemis ja vastavad aatomite poolt hõivatud alad antud tasapinnas elementaarraku lõikes. Arvutusnäide Arvutame planaarsete aatomite tiheduse pl 110 tasapinnas RTK -rauas ühikutes aatomit/mm2. -raua võrekonstant on 0,287. Lahend 39 ekv aatomite arv pindalal pl = pindala jooniselt 4.26b ekv. aatomite arv = 1 tsentriaatom + 4 x 1/4 nurkmist aatomit = 2 aatomit. pindala (110) tasapinna lõikes elementaarrakus ( 2a ) a = 2a 2 2 aat 17,2 aat 17,2 aat 1012 nm 2

Ökoloogia → Ökoloogia ja...
98 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun