tekitades atsetüleenikanalis hõrenduse. Peale atsetüleeniventiili avamist (juhul kui voolikus on õhk, siis tuleb õhu ja atsetüleenisegu enne süütamist voolikust välja lasta) süüdatakse koheselt põlevsegu ja reguleeritakse leeki vastavalt vajadusele. Põhiliselt reguleeritakse leeki atsetüleeniventiiliga, kusjuures hapniku ventiil on kogu aeg avatud vastavalt otsiku suurusele. Plaksude esinemisel tuleb esmalt sulgeda atsetüleeniventiil, seejärel hapnikuventiil. Plaksud tekivad ka korras põleti puhul, kui sellega on pikemat aega töötatud, s.t. suudmik on tugevasti kuumenenud. Põleti kustudada ja jahutada külmas vees, kusjuures hapniku ventiil on veidi avatud. Traadiga puhastamisel suudmik kulub ja keevitamisel samuti ava põleb suuremaks, siis tuleb suudmik asendada uuega. Keevitusleegi liigid. Keevitusleek moodustub põlevgaasi põlemisel hapnikus. Leegi ülesanne on kuumutada ja sulatada keevituskohas lisa- ja põhimetalli
Ja teisel seljas kuu(vasakul õlal käsi hüpleb) VIHMASADU Oi-oi taevasse on tõusnud tumedad ilved, hakkab sadama(käed üleval, katsuvad ilvi) Ja hakkaski sadama, tibutab eenikest vihma(kriibitakse sõrmedega riideid) Hakkaski sadama suuremaid vihmapiisku(koputatakse ühe sõrmega lauale) Nüüd sajab juba tugevasti(koputatakse kõikide sõrmedega) Sajab rahet(sõrmenukkidega) Lööb väülku(käega sik-sak liigutusi) Müristab vaikselt-tugevalt(plaksud) Lapsed jooksevad ära(sõrmedega jooks, käed selja taha peitu) VIHMALAUL Vihma sajab, vihma sajab(sõrmedega krabistada) Vihma sajab koguaja(sama) Vihmapilv on väikene(näidata sõrmedega väikest pilve) Pilve taga päikene(käed liiguvad kaares laiali) Päike tule välja sa(kutsuda) Päike meile naerata(naerata!) Kuid vihma sajab, vihma sajab(sõrmedega krabistada) Kogu pika sügisaja.
näitlikke vahendeid (esemelisi ja illustratiivseid). Abikooli õpetaja peab pidevalt meeles pidama, et ainult näitlike vahendite kasutamine ei kindlusta matemaatikaalaste teadmiste/oskuste omandamist. Näitlike vahendite kasutamine tuleb ühendada esemelis-praktilise tegevusega. Arvude õppimist alustatakse lapse eelteadmiste väljaselgitamisest. Kui lapsed teatud määral oskavad loendada, siis neid teadmisi kinnistatakse konkreetsete esemete, tegevuste (plaksud) loendamise teel. Arvudega tutvutakse järk-järgult: luuakse kujutlus arvust ja numbrist, kuidas arv moodustub, kuidas tähistada, kirjutada, näidata, kinnistada arvu kohta naturaalarvude reas. Harjutatakse loendamist kasvavas ja kahanevas järjekorras. Lapsed õpivad arve võrdlema, määravad võrdlussuhteid arvude ja hulkade vahel (... on suurem/väiksem kui...). Õpetamiseks vajaminevate tundide arv sõltub omandatava arvu suurusest ja õpilaste jõudlusest antud klassis
lapsed teevad? Missugune on isa, missugune on laps? Isa on suur, laps on ... (väike). Isa on pikk, laps on ... (lühike). Kes sai pika liu? Kes sai lühikese liu? Milline ilm on õues? Missugune on lumi? Missugune on jää? Missugune on supp? Missugused on kuklid? Käeline tegevus Laps värvib pildi. Luuletus Külma käes nii sooja teeme, käekesi kokku lööme: pliks-plaks, pliks-plaks. (käte plaksud) Ja kui jalg meil külma kardab, liigutan ma ruttu varvast: tip-tap, tip-tap. (astumine) Kindad kätte, sallid kaela... (lapsed jätkavad rida) ..., mütsid pähe, (matkimine) külmaga ma välja lähen. Hopp, hopp, hopp! (hüpped üles) Mäng. Vastandid Õpetaja näitab vastandsõnade pilte ja alustab lauset. Lapsed lõpetavad lause sobiva vastandsõnaga. Näiteks: Karu on suur, aga sipelgas on..
annaabi.ee 
