Vokaalteosed: 17 laulu Berliozi sulest pärineb esimene kuulajateni jõudnud romantiline sümfoonia Symphonie Fantastique, milles autor kasutab tugevalt autobiograafiliste sugemetega programmi. Oma sümfoonilistes teostes on Berlioz aktiivne orkestriarendaja, nende teoste kaudu jõuavad akadeemilisele kontserdilavale nii uued pillid (pikoloklarnet, harf) kui ka sümfonismis varem tundmatud mängutehnikad (col legno keelpillidel). Mitmetes teostes võib täheldada monumentaalsust, plakatlikkust. Berlioz on üks esimesi väljaspool põhilava paiknevate pillimeeste e.banda kasutajaid, erakordsena paistab selliste teoste hulgas 1837.aastal kirjutatud Reekviem, kus lisaks orkestri põhikoosseisule on soovitud nelja vaskpillikoori. Berliozi sulest ilmunud traktaati "Harmooniast ja orkestreerimisest" peetakse tänapäevani üheks põhjalikumaks teoreetiliseks teoseks, kuid Berlioz ise ei mänginud korralikult mitte ühtki pilli.
romantiline sümfoonia Symphonie Fantastique (1830, Schuberti 8. sümfooniat toona veel ei tuntud), milles autor kasutab tugevalt autobiograafiliste sugemetega programmi. Oma sümfoonilistes teostes on Berlioz aktiivne orkestriarendaja, nende teoste kaudu jõuavad akadeemilisele kontserdilavale nii uued pillid (pikoloklarnet, harf) kui ka sümfonismis varem tundmatud mängutehnikad (col legno keelpillidel). Mitmetes teostes võib täheldada monumentaalsust, plakatlikkust. Berlioz on üks esimesi väljaspool põhilava paiknevate pillimeeste e. banda kasutajaid, erakordsena paistab selliste teoste hulgas 1837. aastal kirjutatud Reekviem, kus lisaks orkestri põhikoosseisule on soovitud nelja vaskpillikoori. Huvitava faktina tasuks märkida sedagi, et ehkki Berliozi sulest ilmunud traktaati "Harmooniast ja orkestreerimisest" peetakse tänapäevani üheks põhjalikumaks teoreetiliseks teoseks, ei mänginud Berlioz ise korralikult mitte ühtki pilli.
Loobub numbriooperist. Ta kangelased hukkuvad, ühiskond on alatu.Berloiz Fantastilises sümfoonias on tugevalt autobiograafiliste sugemetega programm. Oma sümfoonilistes teostes on Berlioz aktiivne orkestriarendaja, nende teoste kaudu jõuavad akadeemilisele kontserdilavale nii uued pillid (pikoloklarnet, harf) kui ka sümfonismis varem tundmatud mängutehnikad (col legno keelpillidel). Mitmetes teostes võib täheldada monumentaalsust, plakatlikkust. Bizet põhiooper Carmen on sisult väga traagiline mustlasneiu Carmeni ja talupoisist seersandi Jose armastuse lugu. Carmen on ilus, temperamentne ja veidi isekas tütarlaps. Olles looduslapselikult vaba eelarvamustest, ei tunnista ta armastuses silmakirjalikkust. Lakanud armastamast Jose´d, kingib ta oma südame härjavõitlejale Escamillole. Jose, kes ei suuda leppida mõttega, et on Carmeni kaotanud, püüab viimast surma ähvardusel enda juurde tagasi pöörduma
Kuulsaim esindaja Joseph Kosuth tähtsustab kunsti lahtiseletamist, tõlgitsemist. Kehakunst ehk body-art üllatab publikut fotode ja filmidega mitte ainult alasti inimkehast, vaid ka kõikvõimalike toimingute jäädvustamisega keha kallal. Postmodernism, hüperrealism Traditsioonilisest kunstist eemaldumine toob kaasa tagasipöördumise vanade kunstitraditsioonide juurde, kuigi moonutatult ja vabameelsemalt. Neokontseptualistid on toonud näitusesaali plakatlikkust ja ülisuuri fotolavastusi. Hüperrealitid R. Estes, R. Cottingham kasutavad rõhutatult fotot ja maalivad ka aerograafiga värvi pritsides. Hüperrealistlik skulptor Duane Hason teeb mulaaze inimestest, kes näivad väga tõesed, riietab neid ja lisab tarbeesemeid. Maailma arhitektuur 20. saj. lõpul Kõrgtehnoloogilised materjalid võimaldavad ehitada enneolematuid hooneid. Renzo Piano ja Richard Rogers kavandasid Pariisi Pompidou keskuse, mis on kaetud erivärvi torudega, igal värvil
Kuulsaim esindaja Joseph Kosuth tähtsustab kunsti lahtiseletamist, tõlgitsemist. Kehakunst ehk body-art üllatab publikut fotode ja filmidega mitte ainult alasti inimkehast, vaid ka kõikvõimalike toimingute jäädvustamisega keha kallal. Postmodernism, hüperrealism Traditsioonilisest kunstist eemaldumine toob kaasa tagasipöördumise vanade kunstitraditsioonide juurde, kuigi moonutatult ja vabameelsemalt. Neokontseptualistid on toonud näitusesaali plakatlikkust ja ülisuuri fotolavastusi. Hüperrealitid R. Estes, R. Cottingham kasutavad rõhutatult fotot ja maalivad ka aerograafiga värvi pritsides. Hüperrealistlik skulptor Duane Hason teeb mulaaze inimestest, kes näivad väga tõesed, riietab neid ja lisab tarbeesemeid. Maailma arhitektuur 20. saj. lõpul Kõrgtehnoloogilised materjalid võimaldavad ehitada enneolematuid hooneid. Renzo Piano ja Richard Rogers kavandasid Pariisi Pompidou keskuse, mis on kaetud erivärvi torudega, igal värvil
annaabi.ee 
