sotsialistliku orientatsiooniga riigid aga ei kuulunud sõprusühendusse ja neid toetas Nõukogude liit ainult rahaliselt ja majanduslikult. 1.b Sotsialistlike riike nimetati ka rahavdemokraatia maadeks, nendes riikides oli plaanimajandus, seal valitsese kommunistlik partei, mida juhtis esimees. 2. Need on sellised riigid kes olid Moskva mõju all. 2.b Nendes riikides oli valdav osa majandusest riigistataud ja põllumajandus oli kollektiviseeritud, nende majanduselu põhines plaanimajandusel, pearõhk pandi rasketõõstuse arendamisele. 3. See riik läks pankrotti, terviklikult oli selle riigi majandus ennast 1980 a. Ammendanud. 3.b Olid , näiteks Vastastikuse majandusabi nõukogu (VMN) ja Varssavi pakt (VLO). 4. Inimestele meeldis tema lihtsus emotsionaalsus ja hea kontakt rahvaga. 4.b Nii nimetati seda aega millal see mees valitses. 5. Ta oli lihtne, emotsionaalne, enesekindel, tal oli hea kontakt rahvaga ja ta pidas end eksimatuks. 6
inimeste isiklikku algatusvõimet ning ettevõtlikkust. Kuna kõik protsessid on valitsuse käsutuses, puudub riigis tururegulatsioon ning toodete hinda ja väärtust ei määra mitte ettevõtjad vaid riik. See toob kaasa aga tootmise efektiivsuse langemise ja masstootmisel on toodete kvaliteet madal ning valik väike. Tekib defitsiit ja illegaalne kauplemine, kuna riik ei suuda täpselt ette näha tarbija nõudluse muutust. Mitmed teadlased teevad vahet käsu- ja plaanimajandusel. Plaanimajanduse peamiseks erinevuseks on eraomandites olevad ettevõtted. Plaanimajanduse kohaselt võivad need riigis olla. Plaanimajandus oli iseloomulik Nõukogude Liidule. Praegu kehtib plaanimajandus Hiinas, Kuubas, Põhja-Koreas, Saudi Araabias, Iraanis, ja Birmas. 1929. aastal kehtestas Jossif Stalin Nõukogude Liidus käsumajanduse, lõpetades seni kehtinud Vladimir Lenini ja Lev Trotski poolt välja töötatud NEP-i ehk uus majanduspoliitika
See on alles kauge tulevikunägemus, ehkki eeldusi on kindlasti. Täieliku turumajanduse saavutamise aluseks on peamiselt põhjaosas paiknevate maavarade varud ja kapitalipuuduses vaevlevale majandusele lääneriikidelt antav abi. Põhimured on erasektori arendamine ja inflatsiooni talutaval tasemel hoidmine. Valitsuse rahaliste vahendite õigele alusele viimiseks on vaja rakendada uut maksukorraldust. Isegi enne Nõukogude Liidu lagunemist oldi Vietnamis veendunud, et tsentraliseeritud plaanimajandusel on raskusi. Eraettevõtluse ergutamine algas 1988. aastal. Enamik raha paigutatakse nafta- ja gaasitööstusesse, turismi, kinnisvarasse ja kergetööstusesse Välispoliitika Majanduse liberaliseerimine on Vietnami ja USA suhteid parandanud. 1993. aastal tühistas Washington lõpuks abi embargo, lubades Maailmapangal alustada investeerimist ümberkujundamisse ja USA kompaniidel üritada lepinguid saada. Täielikud diplomaatilised suhted kehtestati 1995. aasta keskel
ettevõtetes kuni kolmveerand kõigist tootmiskuludest (Dolan, Lindsey, 1988). Samal ajal on tööjõud eriline kaup, mille hinda kujundavad ka mitmesugused majandusvälised tegurid. Palgatõus on üheks üldise heaolu tõusu allikaks juhul kui see toimub muutumatu hinnataseme juures või kui palgakasv ületab hinnakasvu. See on suureks sotsiaalpoliitiliseks ahvatluseks eriti üleminekumajanduses. Sageli tuuakse seal taotletava palgatõusu õigustuseks asjaolu, et plaanimajandusel oli palga osa tootmiskuludes märksa tagasihoidlikum kui turumajanduses ning toimus töötajate alatasustamine. Viimast hüpoteesi on aga majanduslike arvutuste kaudu praktiliselt võimatu tõestada, kuna ühelgi kaubal polnud õiget hinda ning madala palgaga paralleelselt esinesid ka esmatarbekaupade madalad hinnad. Kahtlemata leidis aset eelarve kaudu toimuva ümberjaotamise juures ka osa palgatulu tsentraliseerimine.
märtsiküüditamine, mille tõttu kaotasid paljud metsades varjavad mehed senise koduse toetuse. 3. Sundindustrialiseerimine Mariia Kurisoo ajaloo konspekt Senine, eraomandil ja eraalgatusel põhinev majandusmudel hävitati Eesti suures osas juba esimese nõukogude okupatsiooniga 19401941 ja järgnevate sõjaaastatega. 1944 aastast tasakaalustati Eestis nõukogude majanduspoliitika ellurakendamist, mille üheks alusalaks oli ka käsu ja plaanimajandusel põhinev sundindustrialiseerimine. 4. Kolhooside loomine Eestis: Mõiste: kolhoos põllumajanduslik ühismajanduslik ühismajand, mille varad ( põllutöömasinad, loomad) on kolhoosi liikmete ühisomand. Mõiste: sovhoos riiklik põllumajanduslik ühismajand, mille varad kuuluvad riigile Esimesed kolhoosid rajati ENSVs 1947. Vaatamata laialdasele propagandale astusid vaid vähesed talupojad ühismajanditesse.
annaabi.ee 
