PÕHJASILLUSED Ühekordse põhja talastiku konstruktsioon. Ühekordse põhjaga ehitatakse vaid väikseid laevu pikkusega alla 45 m. Siin on üld- tugevuse tagamine lihtne ja seetõttu kasutatakse põiksüsteemi. Pikitalastiku moodustavad vertikaalkiil ja stringerid. Siin nimetatakse vertikaalkiilu ka keskmiseks kiilsoniks ja stringereid külgkiilsoniteks. Põhja põiktaladeks on floorid. Põhja plaadistuse keskmist plaati, mis on muust põhja plaadistusest mõnevõrra paksem, nimetatakse horisontaalkiiluks. Horisontaal- ja vertikaalkiil moodustavad kiilutala Topeltpõhja põikisüsteemilise talastiku konstruktsioon. Selline põhjatalastik on kasutusel väiksematel ja keskmise suurusega kuivlastilaevadel. Pikitalastik koosneb vertikaalkiilust ja stringeritest, põiktalastik aga flooridest. Sisepõhi ehk tankilagi, mis paikneb talastiku peal ülalt, täiendab üldpikitugevust, takistab vee sattumist laevakeresse välisplaadistuse
alumises osas. Pardasillused talastiku põiksüsteemis. Põiksüsteemis moodustavad parraste põiktalastiku kaared. Need valmistatakse latt- pulbidest, nurkterasest või T-profiiliga taladest. Kimmikniid ühendavad kaari põhjaflooridega. Põiksüsteemilises pardasilluses kasutatakse kolme põhilist varianti: · tavaliste kaartega, · raamkaartega, · kombineeritud kaartega. 24 Tekisilluste konstruktsioon, väljalõiked tekis, sahtid. Tekisillus koosneb talastikust ja plaadistusest. Põiktalad piimid ja pikitalad karlingsid. Laadluukide kohal ei ulata piimid pardast pardani, vaid ainult pardast luugikraeni. Selliseid piime nimetatakse poolpiimideks. 23. Vaheseinad ja pillerid. Nende ehitus ja otstarve Vööripoolseim veekindel põikivahesein on vöörpiigi vahesein (põrkevahesein), mis moodustab esimese ruumi vöörpiigi (fore peak). Ahtripoolseim veekindel pikivahesein moodustab ahterpiigi (after peak).
Laevakere konstruktsioonilised elemendid, põhisillused. Ühekordse põhja talastiku konstruktsioon. Ühekordse põhjaga ehitatakse vaid väikseid laevu pikkusega alla 45 m. Siin on üld- tugevuse tagamine lihtne ja seetõttu kasutatakse põiksüsteemi. Pikitalastiku moodustavad vertikaalkiil ja stringerid. Siin nimetatakse vertikaalkiilu ka keskmiseks kiilsoniks ja stringereid külgkiilsoniteks. Põhja põiktaladeks on floorid. Põhja plaadistuse keskmist plaati, mis on muust põhja plaadistusest mõnevõrra paksem, nimetatakse horisontaalkiiluks. Horisontaal- ja vertikaalkiil moodustavad kiilutala. Vertikaalkiil on katkematu kogu laeva pikkuses. Floorid koosnevad kahest poolest ja keevitatakse kiilu külge. Stringerid jagavad koormuse flooride vahel ja koosnevad flooride vahele keevitatud lõikudest. Vertikaalkiilu, flooride ja stringerite ülemiste servade tugevdamiseks keevitatakse nende külge vööd. Flooril võib vöö asemel olla 90o ära pööratud äärik ehk flants
Laevakere konstruktsioonilised elemendid, põhisillused. Ühekordse põhja talastiku konstruktsioon. Ühekordse põhjaga ehitatakse vaid väikseid laevu pikkusega alla 45 m. Siin on üld- tugevuse tagamine lihtne ja seetõttu kasutatakse põiksüsteemi. Pikitalastiku moodustavad vertikaalkiil ja stringerid. Siin nimetatakse vertikaalkiilu ka keskmiseks kiilsoniks ja stringereid külgkiilsoniteks. Põhja põiktaladeks on floorid. Põhja plaadistuse keskmist plaati, mis on muust põhja plaadistusest mõnevõrra paksem, nimetatakse horisontaalkiiluks. Horisontaal- ja vertikaalkiil moodustavad kiilutala. Vertikaalkiil on katkematu kogu laeva pikkuses. Floorid koosnevad kahest poolest ja keevitatakse kiilu külge. Stringerid jagavad koormuse flooride vahel ja koosnevad flooride vahele keevitatud lõikudest. Vertikaalkiilu, flooride ja stringerite ülemiste servade tugevdamiseks keevitatakse nende külge vööd. Flooril võib vöö asemel olla 90o ära pööratud äärik ehk flants
Laevakere konstruktsioonilised elemendid, põhisillused. Ühekordse põhja talastiku konstruktsioon. Ühekordse põhjaga ehitatakse vaid väikseid laevu pikkusega alla 45 m. Siin on üld- tugevuse tagamine lihtne ja seetõttu kasutatakse põiksüsteemi. Pikitalastiku moodustavad vertikaalkiil ja stringerid. Siin nimetatakse vertikaalkiilu ka keskmiseks kiilsoniks ja stringereid külgkiilsoniteks. Põhja põiktaladeks on floorid. Põhja plaadistuse keskmist plaati, mis on muust põhja plaadistusest mõnevõrra paksem, nimetatakse horisontaalkiiluks. Horisontaal- ja vertikaalkiil moodustavad kiilutala. Vertikaalkiil on katkematu kogu laeva pikkuses. Floorid koosnevad kahest poolest ja keevitatakse kiilu külge. Stringerid jagavad koormuse flooride vahel ja koosnevad flooride vahele keevitatud lõikudest. Vertikaalkiilu, flooride ja stringerite ülemiste servade tugevdamiseks keevitatakse nende külge vööd. Flooril võib vöö asemel olla 90o ära pööratud äärik ehk flants