Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Koogipõhja lõikur 44 cm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Plaadikoogi raam mõõdud: 300x400x40 mm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pritskoti otsik, diam 11 mm Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Pritskoti otsikukomplekt, 29 tk Click to edit Master text styles
Kaupluses- kohvikus on suur valik torte, kringleid ja muud magusat kui ka kulinaariatooteid. Seal saab toodangut kohapeal proovida, kaasa osta ja esitada ka eritellimusi. Firma sortimendis on tordid, koogid: kaalu ja väikekoogid, saiakesed, pirukad, kringlid, stritslid, küpsised; kulinaariatooted: lihast, kalast, linnulihast, suupisted, salatid. Iga päev valmistatakse umbes 100 erinevat toodet. Umbes 25 erinevat tordi sorti; üle 20 erineva plaadikoogi, lisaks 5 sorti rullbiskviiti, keeksid, väikekoogid, küpsised jne. Tooted ei sisalda säilitusained, sellepärast on ka nendel suhteliselt lühikesed realiseerimisajad. Toorained on suuremalt jaolt eestimaised: jahu, piimatooted, munad, enamus marjad on samuti Eestis kasvatatud ja siin kokku ostetud, väljastpoolt Eestit tulevad seemned (saiakestele), essentsid, kirsid.
Vanad rahvapärased toidud hakkasid taanduma uute, linnatoitude ees. Järjest rohkem võitsid poolehoidu saiad ja koogid. Tangupuder asendati manna- või riisipudruga, lauale ilmus heeringas. Kadusid vanade toitude erinimetused. Körti, leent ja rooga hakkasid nooremad nimetama suppideks. Alles 1920 a. on pärit sellised toidud Kartulisalat Marineeritud kõrvits Hapukurk maksapasteet Kotletid Kartulipuder Kapsarullid Kissell Mannavaht Plaadikoogi jms. Kartul 20. sajandil. 20 saj alguseks oli kartul saanud Eesti talude peamiseks põllukultuuriks ning igapäevaseks toiduks. Kartuleid küpsetati koos koorega tuhas ja panniga ahjus, keedeti koorega ja kooritult, kasutati nii suppide keetmisel kui putrude valmistamisel, leibade ja saiade küpsetamisel ning iseseisvate toitudena. Lõuna-Eesti ja Peipsimaa Keedeti ohtrasti tatratanguputru. Mida keedeti piimaga ja pudrule on pandud ikka
Plaatimisel tuleb kasutatada kvaliteetseid plaatimissegusid vastavalt plaatide tüübile ja aluspindadele. Peale plaatide paigaldamist vuugitakse plaatide vuugid oludesse vastava vuugiseguga ja plaadid puhastatakse. Seinte ja põrandate nurgad silikoonitakse sanitaarsilikooniga. Plaatidega seotud terminite seletusi BICOTTURA Kaks korda ahjus põletatud plaat. Esimese põletusega tehakse valmis plaadipõhi (kook) ja teine kord põletatakse plaadikoogi peale kantud värvaine glasuuriga. Tulemuseks on kirkam glasuur ja sügavam/puhtam värv võrreldes MONOCOTTURA tehnoloogiaga tehtud plaatidega. COTTO Traditsioonilisest Itaalia toormest pressitud saviplaat (läbinisti punane), mille mehhaaniline vastupidavus on suur. Poorsuse tõttu tundub soojem kui klinker. Poorsuse pärast nõuab ka hooldust (vahatamist). CRAQUELE ilming Glasuuris on peened nn. mõrad, praod. "Praod" tehtud tahtlikult antiigi imitatsiooni saavutamiseks.
mis hiljem lähevad ahju. Leiva ja saia poolepeal on veel seade kus on palju masina vorme ühes koos millega saab samuti leiba valmistada.Neid ei pesta vaid põletatakse vorme seest ja pühitakse mustus ära. Pagari poole peal on taigna rullimise masinad. Üleval kondiitris on suur ruum kus asuvad külmkapid,kus hoitakse valmis toodangut ehk torte ja plaadikooke. Igal ühel on oma laud kus ta siis paneb tordi või plaadikoogi kokku ja kaunistab. 1.2 Toodangu sortiment ,kogused Eesti Leivatööstuse toodang jaguneb üldiselt kolmeks. Peamine on leiva-saia valdkond. Hetkel toodame 9 sorti 6 leiba, 4 sorti saia ning 1 sorti sepikut. Leibade osas teeme rukkileiba, kroovleiba, peenleiba, teraleiba ning musta leiba. Saias teeme lisaks klassikalisele saiale ka suhkurvaba saia.Sepikule annavad lisaväärtust
singi, ploomide, seente või köögiviljadega. Praetakse väheses rasvas mõlemalt poolt. 22. Sisekoe rikkamad veiseliha jaotustükid. Kael, kints, 23. Biskviittaigna valmistamine ja tooted. Biskviittaigen valmistatakse munadest, suhkrust ja jahust. Biskviittaigna valmistamisel ei kasutata bioloogilisi ega keemilisi kobestajaid. Biskviittaignat kergitab õhk, mis mehaniliselt munavalgesse klopitakse. Biskviittaigen jääb kergesti vormi külge, seepärast kasutatakse plaadikoogi küpsetamisel küpsetuspaberit. Kookide kerkimine oleneb munade vahustumisest. Värsked munad vahustuvad paremini kui vanemad munad. Munavalged ei vahustu kui neisse satub munarebu või veidigi rasva. Munavalge vahustub paremini, kui sellele lisada pisut soola, tilk sidrunhapet või tilk äädikat. Valmis tainas tuleb kohe küpsetada, muidu langeb munavalge alla. Kook tuleb ahju panna ettevaatlikult mitte raputada ega põrutada.
annaabi.ee 
