ROY LICHTENSTEIN Roy Lichtenstein on pop art kunstnik, ta elas 1923-1997 aastatel. Ta võttis teemad reklaamist ja argistest tarbeesemetest.1960.aastal hakkas ta huvi tundma Ameerika koomiksite vastu. Kunstnik allutas oma stiili koomiksite jahedal joonistuslaadile. Ta kasutas helgeid, kriiskavaid värve ja trükitööstuse stiilti. MAALIKUNST AUTOR: ANDY WARHOL Andy Warhol Andy Warhol sündis 6.augustil 1928 Pittsburgis ja suri 22.veebruaril 1987 New Yorgis. Ta oli ameerika popkunstnik, näitleja, graafik ja filmitegija. Tema vanemad olid russiini päritolu immigrandid. Perekond oli väga usklik. Kõrgeim summa, mis on makstud Warholi töö eest on 100 miljonit dollarit. See oli 1963. aasta teos "Kaheksa Elvist" ja see müüdi 2008. aasta sügisel. Warhol on üks seitsmest kunstnikust, kelle teose eest on makstud vähemalt 100 miljonit dollarit. SKULPTUUR
Kuigi Bobi tervis hakkas üha enam halvenema andis tema arst talle loa tuuril osaleda. Tuur algas Bostonis, millele järgnes New York. New Yorki kontserdi ajal bob nägi välja väga haige ja pea aegu minestas. Järgmisel hommikul 21 septembril hommikusörki tehes Bob minestas ja viidi haiglasse. Avastati ajuvähk ja arstid ütlesid et tal on vähem kui kuu jäänud elada. Rita Marley tahtis et tuur ära jäätaks aga Bob tahtis jätkata. Ta pidas maha unustamatu kontserdi Pittsburgis aga oli ikkagi liiga haige et edasi jätkata niiet lõpuks katkestas tuuri. See oli viimane kontsert mille ta esitas. Ravi pikendas tema elu mingil määral aga vältimatu hakkas peagi juhtuma. Bob viidi Miami haiglasse kus ta ristiti Berhane Selassie'ks Etoopa Ordodoksi kiriku poolt. Viimasel katsel päästa tema elu ta elas läbi vastuolulise ravi Saksamaal. Lõppude lõpuks ei olnud sellest ravist kasu. Bob tahtis surra kodus aga kahjuks ta suri Miami haiglas 11 mail 1981
· maksud tuleb keelustada (vabastamise maks); · kinnipeetavaid kasvatava reziimi kehtestamine vanglates. Nimetatud seaduse praktiline väärtus Inglismaal väga suur ei olnud, küll aga leidsid Howardi ideed rakendamist Ameerikas. Esimesed uut tüüpi vanglas rajatigi seal pönitentisaar ehk kahetsusmaja. Ameerika esimesed asukad olid usulistel põhjustel Euroopast lahkujad. Uut tüüpi vangla rajamisega olid seotud kveekerid, nende juhtimisel rajati uut tüüpi vanglad Pittsburgis 1826 ja Philadelphias 1829. Selles vanglatüübis kasutati kahte printsiipi üksindus ja töökasvatus. Asutustes püüti luua ideaalne kahjulikest mõjudest vaba keskkond, kus valitses täielik üksinduse reziim. Ka Euroopas rajati veidi hiljem sama tüüpi vanglad. Üsna kiiresti sai selgeks, et üksikvangistuse reziim on raskesti talutav. Teoreetiliselt võib olla hea, kuid ei sobi paljudele inimestele, eriti nö lihtinimestele, kes moodustavad kurjategijatest enamuse.
a konverentsist soovitati terminiks "raadiotelegraaf". 1916 tuli David Sarnoff välja ideega, et raadio võiks olla igas kodus. Tema ettepanek naerdi esialgu välja. Tema oli muide 1912 püüdnud kinni Titanicu hädasignaali. Esimese maailmasõja tõttu muutus raadiotelegraaf tööstuslikuks, teisalt kasvas raadioamatööride arv, kelle tegevus lõi uue kommunikatsioonikeskkonna. Raadiona levis leiutis alles 1920. aastatel. 1920 sündis USAs Pittsburgis esimene kommertsraadiojaam, asutajaks firma nimega Westinghouse. Selle jaama edu ärgitas teisigi. Peamine põhjus oli äriline: kuulutuste edastamine oli raadiovõrkude kaudu efektiivsem. Alguses pani raadio õitseng kiratsema heliplaaditööstuse, üsna pea nad aga lähenesid. Algul maksid raadio programmide eest raadioaparaatide tootjad, kuid 1922 pakuti välja ka litsentsimaksu ja reklaamitulu. Kui alguses nähti raadios ennekõike meelelahutajat, siis sõja ajal sai sellest kiire ja
annaabi.ee 
