Haapsalu rätik Pitsiline ilme: Traditsiooniline haapsalu rätik on nelinurkne suurusega 100x100 kuni 150x150 cm. Rätik koosneb kolmest osast: peenekirjalisest keskosast koos poortiga ja eraldi kootud ning külge õmmeldud äärepitsist. Ta kootakse peenest kahekordsest villasest lõngast puuvarrastel nr. 3-4. Valmis rätt pestakse soojas seebivees kergelt muljudes, loputatakse ja raamitakse kohe keskmise pingega. Hinnatuim oli valget värvi pitsrätik. Materjaliks oli varemalt kodukedratud ühe- või kahekordne
Dokumentaalfilmid ehk tõsielufilm: tõsielu järgi tehtud. Seriaal- paljudest osadest koosnev film näiteks seebiooper ehk seebikas. FOTOD Foto leiutaja on prantsuse teadlane Louis Daguerr´i. Dagerrotüüp on õhukesele hõbedakihiga kaetud plaat ehk hõbepilt. Fotograafia kreek keeles valgusega kirjutamist. Esimene fotoaparaat Eestis aastal 1840. Eesti esimene fotoateljee oli Borchardti, seda kaunistasid pitsiline drapeering, raamid üle tõmmatud riidega, palju igasuguseid iluasju ja nime sai ateljee Carl Borchardti järgi. Fotode tähtsus: Foto kui info allikas Foto kui kultuuri vahendaja Foto kui meelelahutaja Foto kui mõjutaja
täheke seinapeal on ilmselt eelmiste üürnike oma, kahju on mõelda, et ta siia nii jäeti, kuigi mulle pakub ta rõõmu, ta kogub päeval päikesekiirgust, mida pimedaks muutudes mulle edastab. Seinad on oranzi ja beezi tapeediga ning maas on pleekinud vaip. Seina keskel jagab tapeete pooleks riba, mis on kuldsete triipudega ja ruudukestega keskel. Minu akna ees ilutsevad beezid, oranzide triipudega kardinad, mis ulatuvad peaaegu maani. Pealmiste kardinate all on valge, aknalauani ulatuv, pitsiline kardin , mis on alt kaarjas kardin. Aknalaual istuvad neli pehmet koera, kelle ema võitis R- kioski kleepsude kogumisel. Nad kõik on eri värvi ja eri tõugu. Akna all on helesinine diivanvoodi, mis kohati varjub suurte tumesiniste patjade alla, sellel asemel veedan ma iga öö. Mu toas on veel kummut kuhu mahub pea kogu mu elu. Kummut on heleruun ja kümmne sahtliga, tal on ka 16 sanga , nad on hõbedat värvi ka ristküliku kujulised. Selle peal on telekas ja DVD-mängija ning elektroonika
äärtes mustade katete all, 16 akent, 12 noodihoidjat, 27 prozektorit, 1 kõlar, saalis oli ukse kohal väike rõdu kus oli tehnika peal. Lava keskel oli 5 noodihoidjat, 5 tooli. Seina ääres oli kõrge tool ja väike laud. Seal oli veel 25 lampi, sinised mini kardinad mis ei ulatunud akentenigi, põrand oli parkettist ja viimaks oli veel 8 radiatoorit. Rahvast oli ka päris palju peaaegu terve saal täis. Kõige vasakpoolsemal (viiulimängijal) olid mustad kontsakingad, pitsiline pikk seelik mis oli ka must, must pluus valgete lilledega, punased prillid, pruunid juuksed, krunn ja klamber. Temast järgmine mängis ka viiult tal olid blondid juuksed ja ette oli lõigatud tukk, must pikkade varukatega pluus, pikk must seelik, mustad kingad ja mustad sukad, nägu oli alati naerul. Keskmine mees kes mängis klarnetit oli musta ülikonna, pruunide kingade, mustade juuste ja mustade prillidega, nahavärv oli natuke tumedam. Vioola mängijal oli valge pluus, ja must seelik.
mõisahoonest. Naised istuvad põrandal maas kandes seljas väga soliidseid ja kauneid kleite. Fiordiligil on seljas tuhmsinine õhulisest riidest kleit, mida kaunistavad üksikutes kohtades erinevat värvi pärlikogud. Alates puusadest on kleit puhvis ja kohev, ülemine osa on ümber. Kleidi ülaosas on ka valge õhuline riie nagu ka kolmveerand varrukate otstes. Neiu on blond ja juuksed on lokkis, peas on ka väike valge pitsiline mütsike. Dorabella kleidi tegumood on küll sama, aga värv on seevastu hoopis tuhmroheline. Neiul on punased lokkis juuksed ja peas lisaks mütsikesele veel ka mõned värvilised suled. Mõlemal naisterahval ripub kaelas medaljon, mille noormehed neile kinkinud olid armastuse avalduseks. Õed räägivad omavahel kui armunud nad on ja et ei suudaks eales armastada ühtegi teist meest. Lisaks loodavad nad, et lähiajal on tulemas ka kosimine.
lamav krae (nagu kätisedki). Eriti pidulik oli tugevalt tärgeldatud lai püstine pitskrae (Mary Stuart'i krae), kuid see ei püsinud kaua moes. Pihiku või kleidi seljaosa oli kitsas. Kleidi seelikuosa oli eest lahti ja selle alt paistis alumine seelik. Talve- 7 kleidid võisid olla karusnahkse voodriga. Pihiku peale seoti lai särpvöö. Oluline detail oli väike pitsiline lehvik. Moes oli ka hollandipärane tume kleit valge krae ja kätistega. Soeng oli madal. Juuksed kammiti lahku ja seoti kuklasse sõlme, osa lokke meele- kohal jäeti vabalt rippuma. Soengu tugevdamiseks kasutati lambarasva, munavalget, pumateid ja õlisid. Soengut puuderdati. Vöö külge kinnitati nööride, paelte või kettidega moodsale naisele vajalikud esemed: peegel, lehvik, kell jm. Väärisesemeid kanti tunduvalt vähem kui varasematel perioodidel. Alates 1635
· Eosed eospesades · Raudosi, aasosi, põldosi, metsosi, konnaosi HÕIMKOND SÕNAJALGTAIMED · Iseloomustus o Vars lühike, maasisene, leht maa peal. o Eelleht maapealne o Eospesad gruppides · Esindajad o Sugukond kilpjalalised Eestis üks liik kilpjalg (meie suurim sõnajalg) o Sugukond naistesõnajalalised Naistesõnajalg (nn `pitsiline') Laanesõnajalg (eosed lehtede peal; lehed moodustavad korrapärase lehtri; tüüpiline taim surnuaedades) Harilik kolmissõnajalg o Sugukond sõnajalalised Laiuv sõnajalg Ohtene sõnajalg (leheservas ohted; väga hästi märgatavad) Maarjasõnajalg (lehtedest moodustub korrapäratu lehter) Odajas astelsõnajalg o Sugukond soosõnajalalised
Eosed eospesades Raudosi, aasosi, põldosi, metsosi, konnaosi HÕIMKOND SÕNAJALGTAIMED Iseloomustus o Vars lühike, maasisene, leht maa peal. o Eelleht maapealne o Eospesad gruppides Esindajad o Sugukond kilpjalalised Eestis üks liik – kilpjalg (meie suurim sõnajalg) o Sugukond naistesõnajalalised Naistesõnajalg (nn ‘pitsiline’) Laanesõnajalg (eosed lehtede peal; lehed moodustavad korrapärase lehtri; tüüpiline taim surnuaedades) Harilik kolmissõnajalg o Sugukond sõnajalalised Laiuv sõnajalg Ohtene sõnajalg (leheservas ohted; väga hästi märgatavad) Maarjasõnajalg (lehtedest moodustub korrapäratu lehter) Odajas astelsõnajalg o Sugukond soosõnajalalised
Point de vue, Veekaskaadid Kanal Bosketid Parterre en broderie Terrass Loss Cour d´honneur alleed Parterite rajamist kirjeldavad mitmed tolleaegsed aiandusraamatud. 1) broderii- ehk pitsparterid: keerulised pitsilised mustrid, mille moodustasid kitsad ja madalad pukspuuhekid värvilisel taustal, milleks kasutati telliskivikilde, värvilist kruusa, süsi. Esimesena kasutati seda 16. saj keskel (nt Tuileries' ja Luxembourgi paleedes Pariisis, autoriks C. Mollet). 2) parterre de compartiment'i pitsiline välisserv, kus võis olla ka murupindu ja vett. 3) inglise parteris (parterre l'anglais) kasutatakse muru mustrite tekitamiseks 4) Parterre à pieces coupés, väikesteks tükkideks lõigatud parter, kasutusel eriti Hollandis lillede ja sibullille-kollektsioonide demonstreerimiseks. 5) Parterre d'Orangerie, kasvuhoone-parter, pukspuuhekkidega raamitud kruusapinnad, kuhu suvel paigutati kasvuhoonest toodud apelsini ja sidrunipuid koos pottidega (Hellström 1997).
annaabi.ee 
