kohtame kaitsvate valvuritena inimpeaga sõnne või sõnnipeaga inimkujusid. Kreeta paleedes peeti sõnnivõitlusi. Kuid inimese ja sõnni kokkpõrke eesmärgiks ei olnud ilmselt vereohver, vaid see oli pigemini kultuslik vaatemäng. Kreetalased arvatavasti austasid oma jumalusi pühades hiites, mäetippudel ja kultusekoobastes. Taolistes kohtades on arheoloogid leidnud rikkalikke miniatuurseid ohvriande: kullast kaksikkirveid, sõnnipäid, savi ja marmoriidoleid, pitsatkive. Kuid me ei tea täpselt, kas usuti jumalust ennast viibivat pühades puudes või muutusid puud ainult jumaluse läheduse ja koha pühaduse sümboliks, umbes nagu küpressid praegustel Kreeka kalmistutel. Kreetal ei ole leitud ühtegi jumaluse pilt ega monumentaalkujutist, pole teada ühtegi suurt templit. Ainult väikesed kultuseruumid ja vähesed sümbolid nagu sõnnisarved, kaksikkirves ja sambad ning madu, tuvi ja sõnn kui kultusloomad. Naise eriline seisund Kreeta kultuuris (vrld
Mesopotaamia riikide kunst oli väärtuslik panus Vanade Idamaade kunsti, sest Mesopotaamias kasutatud arhitektuuri ja kujutava kunsti süntees, kus arhitektuur ja kujutav kunst teineteist täiendasid oli väärtuslik ning mõjutas hilisemat arengut. 1.1. Sumeri ning Akkadi kultuur Tol ajal ehitati põletamata tellistest tsikuraate astmelised torntemplid, mille terrassid olid omavahel treppidega ühendatud. Säilinud on ka palju silinderpitsateid ja pitsatkive. Neid valmistati marmorist, graniidist ning kalliskividest. Pitsatkivi pehmesse materjali (n. Savisse) surudes tekkis reljeefne kujutis. Nii pitsatkividel kui ka reljeefidega kaetud steelidel kujutati võitlussteene ning sündmusi Gilgamesi eeposest, veeuputusest ja teistest müütidest. Sumeri ning Akkadi kultuuri üks iseloomulikest joontest on see, et kuningaid ja teisi tähtsaid isikuid kujutati lihtinimestest palju suurematena - väärtusperspektiiv. Ümarplastika varasemate
traditsioonidest kinni peeti, eksisteeris veel ristiusu ajal Apolloni püha hiis. Seal talitas preestrinna, kes üksi templialale astuda võis, legendi järgi Delfi draakonist pärinevaid madusid. Kreetalased arvatavasti austasid oma jumalusi pühades hiites, mäetippudel ja kultusekoobastes. Taolistes kohtades on arheoloogid leidnud rikkalikke miniatuurseid ohvriande: kullast kaksikkirveid, sõnnipäid, savi- ja marmoriidoleid, pitsatkive. Kuid me ei tea täpselt, kas usuti jumalust ennast viibivat pühades puudes või muutusid puud ainult jumaluse läheduse ja koha pühaduse sümboliks, umbes nagu küpressid praegustel Kreeka kalmistutel. Kreetal ei ole leitud ühtegi jumaluse pilt- ega monumentaalkujutist, pole teada ühtegi suurt templit. 4 Ainult väikesed kultuseruumid ja vähesed sümbolid nagu sõnnisarved, kaksikkirves ja sambad ning
materjal, savi põletamiseks 600-1000, glasuuriga rohkem, seda tunti juba siis, kuid sideainet ei tundnud, uste ja akende jaoks ostsid kivi, hiljem võlvid, mis seisid ilma sideaineta(?!?!?!), roomlased võtsid selle tehnika hiljem üle; o Tsikuraat torntempel ehitati põletatud tellistest torntempleid, mille terrassid olid omavahel treppidega ühendatud, hakati kaunistama, säilinud on palju pitsatkive ja silinderpitsateid, neid valmistati marmorist ja vääriskividest, mille pinda süvendati negatiivne kujutis, savisse vajutades tekkis reljeefne kujutis, niimoodi süvendasid kivisse ka kiilkirja ja kirjutati savitahvlitele, mis põletati, babüloonlastelt ka kirjanduslik pärand, neilt ka esimene eepos Gilgames; o Assüüria kultuuri ajal ehitati kõige rohkem losse, kasutati
telliste vahel. Seose põllumajandusega arenes astronoomia. Jumalaid hakati seostama taevatähtedega. Tähtedekultusega on ka seostud 7 päevane nädal. Nädalapäevad olid pühendatud päikesele, kuule ja 5 planeedile. Puudus usk hauatagusesse ellu. Mesop. Riikides tegeleti pealmiselt: astronoomia, meditsiini ja matemaatikaga. Sealt leitud esimene kirjandusteos ,,Gilgames" (esimene eepos). Torntemplite terrassid on omavahel treppidega ühendatud. Säilinud palju pitsatkive, valmistati marmorist ning kalliskividest, pinnasesse süvendati reljeefi negatiivkujutis. Sellega edasi antud erinevaid lugusid. Assüüria 900 a e.Kr. Tähtsal kohal lossiehitus. Kaunistati rikkalikult reljeefidega, on teada, et olid sõjakad. Kasutasid võlve, harva sambaid. Suurejoonelisim , lossi terrassi suurus 10 ha. Koosnes 210 ruumist, mis paiknesid suuremate õuede ümber. Reljeef pühendatud arhitektuuri kaunistamiseks. Kujutati kuninga sõja- ja jahiretki. Egiptuse kultuur.
annaabi.ee 
