Ööarmastus. Vaarao haigestumine. Eebenipuust kaup. Kolba puurimine. Kolbapuurija abiline Sinuhe. · Sinuhe õpilasena Elu Hoones · Ammoni ilmumise ootamine ja selle käigus toimunu, seitse noorukit. · Arstiks õppimise praktika aeg · Matused, kurbus ja tühjus, mis valitses tänavail · Ptahori kolbapuurimise oskus III Raamat TEEBAI KIRG I ptk Kuldmaja. Lein. Paavian ahv. Suur kogus veini. Jumalad. 2 ptk Varastatud lootsik. Maalitud vaasid. Pitsatihoidja. ,,Tema, kes on üksildane". Kärbestega parvlemine. Verepidurdaja. 3 ptk Suletud meelelahutuskohad. Kuninglik lõvisaba vööks. Printsess Tadukhipa. Sinuhe töö. Teebai öö 4 ptk Kuninglik ohvitser Horemheb. Vaarao tütar Baketamon. Basti tempel. Sinuhe ja südameõde Nefer kohtuvad. Kreetlane Kefta. 5 ptk Matuferi surm. Muinasjutt Setne Khemvesest ja Tabubuest, Basti preestrinnast. Veinist erutumine. Neferi tuba ja elevandiluust voodi. Ebaõnnestunud koosviibimine. 6 ptk
10.-11. sajandil peamiselt vaimulike, siis ka ilmalike valitsejate käes. 12. sajandist on teada linnade (Rooma 1148, Köln ja Trier 1149, Mainz 1150 jne) ja üksikute krahvide pitserid. 13. sajandil mõned linnakodanikud, kaitse alla võetud juudid, 14. sajandil vabad talupojad seega kogu ühiskonna õigusvõimeline hierarhia. Lisaks ürikutele ka kirjadel jm allkirja asemel, uusajal aga selle kõrval, tänapäevani. Et pitsat satuks ainult õigetesse kätesse, võeti mitmeid meetmeid: pitsatihoidja, laegas mitme võtmega jne. Pitsatiõigus 13. sajandi kanooniline õigus (glossaatorid) väitis, et pitseerimisõigus on paavstil, keisril, kuningatel, kardinalidel, legaatidel, piiskoppidel, ordumeistritel, suurte kloostrite abtidel; ilmalikest vürstidel, notaritel, institutsioonidest ordul, toomkapiitlil, maksuvabadel kloostritel. Saksa tavaõigus - shvaabi peegel 1274-75 - ütles aga, et igaüks võib oma asjas pitserit
mees täna hommikul.» «Nemad need olid!» hüüdis kardinal, seinakellale pilku heites. «Kuid praegu on liiga hilja neid jälitada,» jätkas ta. «Hertsoginna on juba Tours'is ja hertsog Boulogne'is. Nad tuleb tabada Londonis.» «Missugused on Teie Eminentsi korraldused?» «Ei ühtki sõna sellest, mis on juhtunud. Kuninganna olgu täiesti muretu. Ta ei tohi aimata, et meil on tema saladus teada. Las ta usub, et me ajame mingi vandenõu jälgi. Saatke pitsatihoidja Seguier siia!» «Mida tegi Teie Eminents selle mehega?» «Missuguse mehega?» küsis kardinal. «Bonacieux'ga.» 162 «Tegin temast kõik, mis oli võimalik teha. Panin ta nuhkima ta enese naise järele.» Krahv de Rochefort kummardas inimesena, kes tunnustab oma isanda võimsat üleolekut, ja lahkus. Kui kardinal jäi üksi, istus ta uuesti laua taha ja kirjutas kirja, mille pitseeris kinni isikliku pitsatiga. Seejärel ta helistas. Ohvitser astus neljandat korda sisse.
Ta ligines talle ja kõnetas meest, teda kergelt käsivarrest raputades, sest see hea mees oli balustraadile nõjatunud ja veidi tukkuma jäänud. «Mu härra,» ütles Gringoire, «ma tänan teid.» «Mis eest, mu härra?» vastas paks mees haigutades. «Ma näen, mis teid eksitab,» jätkas poeet. «Kõik see lärm siin ei lase teil rahulikult pealt kuulata. Aga pole 46 viga: teie nimi kestab tulevaiski põlvedes edasi. Kuidas on teie nimi?» «Renauld Chäteau, Chätelet' pitsatihoidja, teie teenistuses.» «Härra Chäteau, teie olete siin ainus muusade esindaja,» ütles Gringoire. «Teie olete väga lahke, mu härra,» vastas Chätelet' pitsatihoidja. «Teie olete ainus,» jätkas Gringoire, «kes korralikult tükki kuulas. Mis te tast arvate?» «Noh!» vastas paks ametimees ikka veel unega võideldes. «Üsna lõbus tükk teine!» Gringoire'il tuli selle kiitusega rahule jääda, sest käteplagina mürin ja ääretud vaimustushüüded katkestasid äkki selle vestluse
annaabi.ee 
