2g g 2g g 3.4.2.1 Bernoulli võrrandi rakendamine fluidumi mahtkulu ja kiiruse mõõtmisel Mõõteriistad, mis kasutavad Bernoulli võrrandit fluidumi mahtkulu ja kiiruse mõõtmisel, esineb kahte liiki: selliseid, kus kulu muutmine põhjustab rõhkude vahe muutumist (mida vahetult mõõdetakse), ning sellised, millel on konstantne rõhkude vahe ning muutub voolu ristlõikepindala. Mõõteriistad, milles mõõtmine toimub rõhkude vahe muutumisest: Pitot ja Pitot-Prandlti toru. Nendes seadmetes mõõdetakse kiirussurvet toru teljel asuvas ristlõikepunktis. See leitakse dünaamilise ja staatilise toru nivoode vahe kaudu. Pitot toru korral sirges torus, mis on põhimõtteliselt piesomeeter, tõuseb vesi survetasandini, kõvera otsaga torus aga sellest teatud kõrguse võrra üle: 2 h= (3.44) 2g
26. aprillil leiti lennuki musta kasti tühi konteiner. Musta kasti mäluplokk leiti 1. mail 2011 ja toodi pinnale. Pilootide kabiini helisalvesti leiti 2. mail 2011 ning toodi pinnale järgmisel päeval. 16. mail 2011 teatati, et ligi kaks aastat mere põhjas olnud lennuki pardasalvestite info õnnestus lugeda. Pardasalvestite üleskirjutused kinnitasid varasemaid kahtlusi, et lennuki kiiruseandurid andsid vigast infot. Arvatav katastroofi põhjus oli lennukitel kiiruseandurina kasutatava Pitot toru jäätumine ning pilootide ebaõige reaktsioon vigaste või puuduvate kiiruse näitude korral öösel tugeva turbulentsi tingimustes. Viited[muuda | muuda lähteteksti] 1. Siirdu üles↑ "BEA: Atlandi põhjas lebavast lennukivrakist toodi välja veel 77 surnukeha" vaadatud 31.05.11 2. Siirdu üles↑ Air France: kaduma läinud lennukis viibis ka üks Eesti kodanik 3
tugevam; roostevaba; kulumiskindlus; ököloogilised omadused; Lennukiehituses kasutatav terve rida komposiitmaterjale: aramiidkiuga kangad kasutatakse põhiliselt valmistamiseks alumine osa kere õhusõiduki mootori pylons. süsiniku kangast kasutatakse valmistamisel juhtpindu, uksed, kapoti lennukimootoreid ja paljud teised elemendid. Klaaskiud kasutatakse tootmises vähem koormatud konstruktsiooni osad, nagu pitot surve, sisselaskeõhu jms 8 KOKKUVÕTE Materjalid, mida me kasutame lennukiehituses on muutnud aegadega, kui vanasti inimesed kasutasid terast, siidi ja puit materjale siis praegu kasutatakse osasid komposiitmaterjale, alumiiniumi, titaani ja mõningaid sulameid. Peatselt insenerid ja teadlased mõtlevad , kuidas teha lennukeid kergemaks ja tugevamaks. Lennukite
Esitada takistustegur. Hõõrdesurvekadu ümartorudes määratakse Darcy valemiga: l u´ 2 hl = λ d0 2 g Kus λ on hõõrdetakistustegur, l torulõigu pikkus, d 0 toru siseläbimõõt ja u´ keskkiirus. 86. Esitada valem kohtsurvekao arvutamiseks? Esitada takistustegur. Kohtsurvekadu määratakse Weisbachi valemiga: 2 u´ hk =ξ 2g Kus ξ on kohttakistustegur 89) Selgitada voolukiiruse mõõtmist Pitot´ mõõturiga? Pitot voolukiiruse mõõtur koosneb kahest torust. Mõõturi üks toru on vertikaalne ja teine on kõver toru, mille ots on pööratud 900 nurga alla vastu voolamist. Sirges vertikaaltorus tõuseb vedelik survejooneni, ning kõvera toru vertikaalosas aga tõuseb vedelik energiajooneni st kiirussurve Δh=u 2/2g võrra survejoonest kõrgemale. Voolukiiruse saab määrata valemiga u= √ 2 g ∆ h Ideaalses olukorras muutuks kõvertoru otsas voolukiirusega u määratud kineetiline energia täielikult
pikkusühiku kohta. Energiajoon saab ainult alaneda, sest liikumisele kulub energiat, seega on hüdrauliline lang alati positiivne. Kui vedelik liigub, siis survejoon ei saa kunagi ühtida energiajoonega, kokku saavad nad ainult siis, kui vedelik seisab.Võimsus, mis antakse vedelikule e võimsuse kadu, mis on vajalik vedeliku liikuma panemiseks: p=gQht. 1.20 Bernoulli võrrandi rakendusi 1. Kiirust soovitavas voolupunktis saab mõõta Pitot' toru abil. Sirges torus, mis on põhimõtteliselt piesomeeter, tõusis vesi survetasandini, kõvera otsaga torus aga sellest h=u2/2g võrra kõrgemale. Seda sellepärast, et kõvera toru suudmes muutub kiirusega u liikuva vedeliku kineetiline energia potentsiaalseks. Mõõdetud h kaudu saab voolukiiruse . Kuid osa kineetilisest energiast kulub keeristele toru otsa ümber ning hõõrdele ja kus kordaja on katseliselt määratav kiirustegur. 2
taandub integreerimisele, kuna kerad on 1.võnkumise sageduse määravad pikkus l ja homogeensed ja saame: Vedelikku Pitot’ toru, mis näitab rõhku Boltzmanni jaotus raskuskir g, teise sageduse elastsustegur k ja v 2 0 kuuli mass m
annaabi.ee 
