Eesti jämedaima männi läbimõõt 140 cm Männi levinud rahvapärased nimetused on pedajas, pedakas, pettäi ja pedak. Eestis on kõige levinumad mesipuud ehk puud, mille sees elavad metsmesilased, just männid. Umbes 360 aastane Järvselja Kuningamänd, 2003 Paljunemine Harilik mänd tolmleb juuni alguses. Looduses paljuneb vaid seemnetega. Kunstlikult on võimalik paljundada ka pistoksast. Tolmleb kevad-suvel, aga seemnealgmed viljastuvad alles aasta pärast ning emaskäbid valmivad teise aasta sügisel. Emaskäbid on valminult 3¼7 cm pikad, värvuselt pruunid või hallikad. Isaskäbid on 0,5¼0,6 cm pikad ja kollased ning hävivad kohe pärast tolmlemist. Männi viljakandvus algab üksikult kasvades 10¼15 aastaselt (puistus 25¼35). Tuultolmleja.Seemned on munajad, tumehallid kuni pruunid, lendtiivaga. Levivad tuule abil. Emaskäbi
Sügisel eemaldatakse kiletunnelid, lavadelt kile või klaas, kasvuhoonetes tõstetakse juurdunud taimekastid või rullid välja. Enne külmade saabumist puistatakse lavadesse saepuru või freesturvast, samuti võib taimi katta kuuseokstega näriliste tõrjeks ja kuivamise vähendamiseks. Taimede kaitseks võib neile ka lund kühveldada. Esimesel aastal haljaspistikust paljundatud taimi ei väetata, kuid teisel aastal on hooldus sarnane pistoksast paljundatud taimedega. Pungpistik Juurepistik – pappel, kirsipuu Juurepistikute abil paljundatakse tavaliselt talvel. Hilissügisel kaevatakse emataimed maast välja ja viiakse jahedasse keldrisse, kasvuhoonesse, kus temperatuur on veidi üle 0oC ning kust neid on vajadusel kerge kätte saada. Parim aeg juurepistikute tegemiseks on novembrist aprillini. Kui paljundatakse aprillis, siis võib emataimed ka avamaalt varakevadel üles kaevata. Emataimed puhastatakse ja pestakse mullast
Puit on kõige suurema majandusliku potentsiaaliga biokütus nii soojusenergia kui ka elektri tootmiseks Eestis. Valitud on looduslikult kasvavad puuliigid, mida iseloomustab kiire tüveokste juurdekasv just esimeste kasvuaastate jooksul. Selliste puude kasvatamine põllumaadel lühikese raieringiga, mis onvähem kui 15 aastat, on Eesti ilmselt üks perspektiivsemaid biomassi saamise võimalusi. Oluline on siinjuures istutusmaterjali madal omahind, mis on madalaim vegetatiivselt pistoksast paljundatavatel pajudel ning koristusjärgne isetaastumise võime nii pajud, lepad kui noored kased kasvatavad koristusjärgsel vegetatsiooniperioodil piisavalt uusi võsusid, mis tagavad kõrge biomassi produktsiooni samast istandusest mitme raieringi järel. Problemaatiline selle gruppi kultuuride kasvatamisel biomassina on eelkõige spetsiaalse koristustehnika vajadus kombain, mis lõikaks tihedalt kasvavat eri jämedusega okstemassi
tootmiseks kulunud energia hulka). Kiirekasvulised puuliigid: paju, hall lepp, kask, haab. Valitud on Eestis ka looduslikult kasvavad puuliigid, mida iseloomustab kiire tüveokste juurdekasv just esimeste kasvuaastate jooksul. Selliste puude kasvatamine lühikese raieringiga (vähem kui 15 aastat) põllumaadel, on Eesti ilmselt üks perspektiivsemaid biomassi saamise võimalusi. Oluline on siinjuures istutusmaterjali madal omahind, mis on madalaim vegetatiivselt pistoksast paljundatavatel pajudelning koristusjärgne isetaastumise võime nii pajud, lepad kui noored kased kasvatavad koristusjärgsel vegetatsiooniperioodil piisavalt uusi võsusid, mis tagavad kõrge biomassi produktsiooni samast istandusest mitme raieringi järel. Seni on Eesti tehtud uurimistöö näidanud, et kõige kõrgema produktsiooniga selle grupi energiakultuuridest on spetsiaalselt sel otstarbel selekteeritud vitspaju ja laialehise paju sordid
mulda. · Kasvupinnasest välja jäetakse vaid üks pung. · Pärast istutamist katta peenrad multsiga. · Vajadusel peenraid kasta. · Muld peaks olema kergema lõimisega, viljakas, hea struktuuriga, et muld oleks võimalikult soe ja piisavalt õhurikas. 27.04.2016 Marje Kask 79 Pistoksa istutamine 27.04.2016 Marje Kask 80 Pistokste istutamine 27.04.2016 Marje Kask 81 Pistoksast lihtsalt 27.04.2016 Marje Kask 82 Istutatud pistokste multsimine 27.04.2016 Marje Kask 83 Pistokstega paljundamine 6 · Pistoksi võib teha ka juuresüsteemi soojendusega lavades. Soe lava ergutab juured varem kasvama kui lehed. · Pistoksad istutada peenrasse olenevalt kultuurist ja tehnoloogiast reas vahedega 15...20 cm ning ridadevahe 25...60cm. · Pistoksi võib teha ka otse konteinerisse (pott,
p.), kus kasvab niisketes ja jahedates orgudes ning on seal oluline metsapuu. Eelistab niiskemaid muldi ning suure õhuniiskusega kasvukohti. Tahab poolvarju, ei sobi kasvama avapäikesega kasvukohtadele, eelistab merelist niisket kliimat. Eesti suuremaid hiibapuid asub pr. Laine Lepa aias Tallinnas. See on ilusa laikoonilise kujuga puu, kelle kõrgus ulatub kaugelt üle inimese väljasirutatud käe kõrguse. Hiibapuu kasvamine oleneb tema saamisloost - seemnest kasvatatud puu sirgub kiiremini, pistoksast paljundatud taim kasvab aeglaselt. Eesti päritolu puud on paljundatud pistokstest. Kasvab 1...3,5 m kõrguse põõsana. · Võrsed (väga) laiad, lapikud, lehed (okkad) soomusjad, lamedad, laiad, pealt (tugevasti) läikivad, rohelised, all laiad sinakasvalged õhulõheribad, külgsoomused eemalehoiduvad · Käbid on võrsetel püstiselt, piklikult kerajad, 1,2...1,8 cm pikad, 6...10 soomusega, pruunid. Seemnesoomused puitunud, tipp nõrgalt tagasipöördunud
annaabi.ee 
