OSKUSSÕNAD morfoloogia ja anatoomia LEHTEDE SEISUD · vastak igasse sõlmekohta kinnitub kaks vastakut lehte, nt sirel, saar, vaher · vahelduv--igasse sõlme kohta kinnitub üks leht, nt kask, tamm, pärn · männaseline--sõlme kohta kinnitub kolm või enam lehte, nt eerika PUNGAD · apikaalne pung--puu tipupung ja sellele on omane apikaalne domineerimine. Tipupungast arenenud võrse areneb kiiremini, kui külgpungadest kasvanud võrsed. Kui tipupung eemaldada või juhtvõrset kärpida hakkavad arenema allpool olevad võrsed. · külgpung---paikneb 1 aastase oksa külgedel · uinuv pung---apikaalse punga ja külgpungade arenedes jääb osa pungi puhkeolekusse (paiknevad reeglina aasta juurdekasvu alumises osas) tänu tüve või oksa jämeduskasvule kasvavad nad puidu sisse. · lisapung- arenevad pärast koore või puiduvigastusest haava ümber tekkinud kallusest. Lisapungad võivad paikneda ...
· Jagamine ( võsundaimedega, juurevõsudega) · Pistikutega ( pistoksad, haljaspistikud) · Pookimine (oksastamiseks, silmastamiseks) Jagamine : Juurevõsudega- tekivad juurtele olevatest lisapungadest nt . vaarikas Võsunditega- maasisesed ja maapealsed tekivad juurekaelal olevatest pungadest. Maapealsega paljundatakse maasikat Maasisesega paljundatakse kibuvitsa , sirelit Pistikutega paljundamine Pistik on emataimest eraldatud osa Eristatakse pistoksa ja haljaspistik Pistoks- Puitunud, hästi arenenud pungadega võrsed pistoksad lõigatakse sügisel peale lehtede langemist. ( september) või varakevadel (aprill) 12-15 cm pikkused Pistoksal vähemalt 3 punga. Alumine lõige kaldu. Ülemine risti. Paljundatakse sõstraid, kloonaluseid. Haljaspistik: on lehtedega ja lõigatakse juunis. Haljastuspistikutega paljundatakse karusmarju, sõstraid, kloonaluseid. Pistikute pikkus 5-10 cm. Juurduma pannakse kasvuhoonesse
Pistokstega paljundamine 5 · Pistoksad istutatakse enamuses kaldu, et oks jääks võimalikul palju õhurikkasse ja sooja mulda. · Kasvupinnasest välja jäetakse vaid üks pung. · Pärast istutamist katta peenrad multsiga. · Vajadusel peenraid kasta. · Muld peaks olema kergema lõimisega, viljakas, hea struktuuriga, et muld oleks võimalikult soe ja piisavalt õhurikas. 27.04.2016 Marje Kask 79 Pistoksa istutamine 27.04.2016 Marje Kask 80 Pistokste istutamine 27.04.2016 Marje Kask 81 Pistoksast lihtsalt 27.04.2016 Marje Kask 82 Istutatud pistokste multsimine 27.04.2016 Marje Kask 83 Pistokstega paljundamine 6 · Pistoksi võib teha ka juuresüsteemi soojendusega lavades. Soe lava ergutab juured varem kasvama kui lehed. · Pistoksad istutada peenrasse olenevalt
hakkavad varisema. Lõigata umbes 15 cm pikkused oksad, ülemine viltuselt pisut ülalpool punga, alumine vahetult alumise punga alt. Alumise punga võib ka ära lõigata, et paljastada pisut kambiumi, millest hakkavad arenema juured. Oksad võtame aastavanustelt võrsetelt ja umbes pliiatsi jämedused. Pistikud • Pistiku alumine ots kasta kasvuhormooni lahusesse, soodustab juurdumist. Asetada aiamulla ja liiva segusse (1:1) poole pistoksa ulatuses. Võiks katsetada külmkasvuhoones? • Suvised rohtsed pistikud. Selleks kasutada peenemaid 1-2 lehega võrseid, mis asetatakse potti liiva ja turba segusse. Pott katta kilega ja asetada sooja kohta 20-22⁰. Poti võib asetada kruusale või turbasse, seda aeg-ajalt kastes, kui tekib vajadus. Uute võrsete tekkides võib kilekoti eemaldada Seemnetega paljundamine • Sobib peamiselt looduslike liikide ja pargirooside paljundamiseks.
annaabi.ee 
