(G. B. Shaw) * Kui inimesed on rikkumata, siis pole seadusi tarvis, kui inimesed on pahelised, siis ei peeta seadustest kinni. (B. Disraeli) * Parem on olla ilus kui hea, kuid parem on olla hea, kui inetu. (O. Wilde) * Inimesed teevad valeraha, kuid palju sagedamini teeb raha valeinimesi. (Jean Paul) * On kolm seletamatus asja : linnu tee taeva all, laeva tee merel ja mehe tee naise juurde. (L. de Vauvenargues) * Igaüks, kes peab ennast asendamatuks, pistku sõrm vette ja vaadaku, milline auk pärast sõrme väljavõtmist sinna jääb. (F. Nietzche) * Parim viis kätte maksta on mitte tasuda samaga. (Marcus Aurelius) * Mida sul ei ole, seda ajad sa igavesti taga, unustades selle, mis sul on. (W. Sheakespeare) * Peab olema vaene, et tunda andmisrõõmu. (G. Eliot) * Sellest, et teist räägitakse, on vaid hullem see, et teist ei räägita. (Marcus Aurelius)
*Internetis vaidlemine on nagu ParaOlümpia: isegi kui sa võidad, ikka oled alaarenenud. *Inimese probleemid tulenevad tema võimetusest olla vaikses toas üksi. *pikad jalad, pikad juuksed, pikad küüned, pikad ripsmed=pikad juhtmed *Sa istud suures valges ruumis. Täiesti ihuüksi. Täielikus vaikuses. Ja sulle on antud ainult üks küsimus. Mida sa küsiksid ? *Inimesi on kahte liiki: need kes jagavad inimesed kahte liiki ja need kes ei jaga. *Igaüks,kes peab end asendamatuks,pistku s6rm vette ja vaadaku,milline auk pärast s6rme välja v6tmist jääb. * Igaüks võib vihastada see on lihtne. Aga olla vihane õige inimese peale, õigel määral, õigel põhjusel ja õigel moel see ei ole kerge. /Aristoteles, Nikomachose eetika/ *Kui oled puutunud kokku sinu jaoks ebasobivate inimestega, oskad rohkem hinnata ja olla tänulik, kohates meeldivaid inimesi *Ilu on sügaval peidus! Juhus/soovid/aeg *Mida täpsemalt planeerid, seda rohkem häirib sind juhuslikkus...
saab ilusa sooja mütsi. Tõsti rebase kalakoorma peale ja sõitis edasi. Polnud rebane aga surnud ühtegi, oli teine kavalust täis ja teeskles. Avas nüüd silmad ja näris kalakotid katki, pildus kalad maha. Hüppas ka ise maha ja tassis kalad metsa alla ja hakkas sööma. Karu juhtus mööda minema ja tundis kala lõhna. Pärib siis rebase käest, et kus kohast teine need kalad sai. Rebane vastu, et püüdis järvest ise oma sabaga. Õpetas siis karu, et kui külm ja selge ilm tuleb, pistku karu oma saba jääauku ja ongi kalad käes. Kui õige hetk käes,läksidki koos järve äärde.Ootas tökk aega, kuni sba kinni jäätus. Rebane, aga kavaldas, et saak on suur ja karu ei jaksa seda ise välja tõmmata. Läks külasse abi paluma. Karu ootas tükk aega,kõht tühi ja meel mõru, kuni järsku nägi, tuleb rebane ja tema kannul suur koerakari.Rebane ise silkas metsa, aga koerakari pures karu ikka korralikult, kuni karu viimaks sabarootsu lahti sai
kõigi eest, mõeldes, et äkki on ta pojad pattu teinud ja südames Jumalat neednud. Ühel päeval kui Jumala lapsed seisid Issanda ees, tuli ka saatan nende sekka. Issand ütles saatanale, et kas ta on märganud Iiobit, et kui vaga ja jumalakartlik mees too on. Saatan ütles, et Iiobil läheb nii hästi ainult seepärast, et Jumal on ta varale ja kõigel nö. aia ette ehitanud ja kaitseb teda ja õnnistab kõige heaga. Pistku Jumal on käsi ta asjade külge ja võtku talt see kõik ära, kas ta siis ka veel on nii jumalakartlik kui ennist. Jumal lausus, et kõik mis Iiobil on, olgu saatana käes, aga ta ei tohi talle endale kätt külge panna. Ning saatan lahkus Issanda juurest. Ühel päeval kui Iiobi pojad ja tütred olid söömas oma vanima venna majas, tuli käskjalg Iiobi juurde ja lausus, et seebalased olid ta härjad ja eeslid võtnud ja poisid mõõgateradega maha löönud, ainult tema üksi
põletusohvreid ja palvetas kõigi eest, mõeldes, et äkki on ta pojad pattu teinud ja südames Jumalat neednud. Ühel päeval kui Jumala lapsed seisid Issanda ees, tuli ka saatan nende sekka. Issand ütles saatanale, et kas ta on märganud Iiobit, et kui vaga ja jumalakartlik mees too on. Saatan ütles, et Iiobil läheb nii hästi ainult seepärast, et Jumal on ta varale ja kõigel nö. aia ette ehitanud ja kaitseb teda ja õnnistab kõige heaga. Pistku Jumal on käsi ta asjade külge ja võtku talt see kõik ära, kas ta siis ka veel on nii jumalakartlik kui ennist. Jumal lausus, et kõik mis Iiobil on, olgu saatana käes, aga ta ei tohi talle endale kätt külge panna. Ning saatan lahkus Issanda juurest. Ühel päeval kui Iiobi pojad ja tütred olid söömas oma vanima venna majas, tuli käskjalg Iiobi juurde ja lausus, et seebalased olid ta härjad ja eeslid võtnud ja
3038. Võibolla on see maailm mõne teise planeedi põrgu 3039. Kuni inimene elab meie südames, on ta elus 3040. Kui elu kord juba on meile kingitud, siis oleks rumal tegu seda kingitust tühiseks pidada 3041. Ainus mida karta tuleb, on hirm 3042. Iga antud lubadus on võlg 3043. Mitte see ei vapustanud mind, et sa mind petsid, vaid see, et ma ei saa sind rohkem usaldada 3044. Igaüks, kes peab ennast asendamatuks, pistku sõrm vette ja vaadaku, milline auk pärast sõrme väljavõtmist sinna jääb 3045. Ma naudin paranemist. See on see, mis annab haigusele väärtuse 3046. Ma ei mõista ainult kahte asja: ennast ja teisi 3047. Iga inimese mälu on tema erakirjandus 3048. Mida vähem mul on, seda rohkem ma olen 3049. Võibolla on see tõsi, et teistel planeetidel pole võimalik elada, kuid ega siingi kerge ole 3050. Tagahoovi minnakse sõpradega 3051. Teised kaotavad võtmeid, mina aga uksi 3052
. . Sa teotad mind teist korda . . . » Jaanus vastas rahulikumalt: «Kui sa aru saad, et ma sind teist korda teotan, siis tule, maksa mehe viisil kätte! Aga sa ei julgenud üksi, sa tulid suure salgaga. Ma kardan, su autunne pole suurem kui su habe, ja seda pole sul veel olemas.» «Koer, vait! . .» «Tule vaigista mind! Aga mees mehe vastu, nagu see vabadel ja ausatel inimestel viisiks on.» «Kurat ja põrgu!» röökis Oodo ja ronis hobuse seljast maha. «Jätke meid rahule, ärgu pistku keegi oma nina meie vahele!» käskis ta kaaslasi ja rebis mõõga välja. «Enne kui me võitlust algame, veel üks sõna,» ütles Jaanus. «Langen mina, siis võid sa minu kehaga teha, mida tahad. Aga ma palun" jäta mu isa elusse. Kas lubad?» «Soo? Palud sa nüüd, koer!» «Mitte enese eest, kutsikas, vaid oma ilmsüütu isa eest, kes seal haavatult maas oigab.» «Hea küll, ta peab elama, aga ta mädaneb kõige sügavamas keldris, kuni surm tema päästab. Kuid sina sured