1. Millised energiatarviteid nimetatakse on kohtkindlateks? Milliseid teisaldatavateks? Too molema liigi kohta 2-3 naidet. Kohtkindlad on paigal seisvad elektritarvikud nt laelamp, elektripliit, pesumasin. Teisaldavad on need mida saab liigutada juhet lahti ühendades nt raadio, tolmuimeja, kohvimasin. 2. Millise pingega vahelduvvoolu kasutatakse Eestis (ja ka Euroopa Liidus)? Mitu klemmi peab vahemalt olema tavalises pistikupesas? Mitme klemmiga pistikupesa on soovitav kasutada? Mismoodi on need klemmid uhendatud elektrijaamas asuva elektrigeneraatoriga? Meil kasutatakse vahelduvvoolu pingega 220 V. Pistikupesas peab olema vähemalt kaks klemmi. Iga generaatori üks poolus on elektrijaamas ühendatud Maaga. 3. Miks tuleb jalgida, et voolutugevus juhtmes ei uletaks lubatud vaartust?
Sama oht tekib I klassi tarviti kere puudutamisel, kui kaitsejuhti ei ole või kui see on mingil põhjusel lahtine. 3. II klassi elektritarviti (näiteks elektritrelli) kere puudutamine, kui selle kaitseisolatsioon on riknenud. 4. I klassi elektritarviti kere puudutamine isolatsioonirikke korral, kui kaitsejuht (näiteks painduvas ühendusjuhtmes) on katkenud. 5. I klassi elektritarviti kere puudutamine, kui kaitsejuht on ekslikult ära vahetatud faasijuhiga (näiteks lülitis, pistikupesas või pikendusjuhis). 6. I klassi elektritarviti kestvalt pinge alla jäänud kere puudutamine, kui TN-juhistiku rikkesilmuse takistus on nii suur, et liigvoolukaitse ei rakendu (näiteks lisa-pikendusjuhtmete kasutamisel või halbade kontaktühenduste korral). 7. Elektriseadmete kasutamine , kui inimene, seade või mõlemad on ühenduses veega (näiteks juuksefööni kättevõtmisel vannis). 8. Tuleoht, mis võib tekkida juhtmestiku kontakt-
Kert Randla 9.Klass IPK 2010/2011 Kodune elektrivõrk · Kodune elektri võrk jaguneb kohtkindlateks ja teisaldatavateks · Koduses majapidamises on pinge 220V. · Euroopas on elektri voolu sagedus 50Hz · Kodused elektriseadmed on elektrijaotus võrguga ühendatud rööbiti. · Juhtmed jagunevad faasi- ja nulljuhtmeteks · Elekter tule koju läbi alajaamast tuleva kaabli. Alajaama tuleb elekter elektri tootmis jaamast. Faasijuhe ja nulljuhe · Pistikupesas on kaks klemmi üks on ühendatud faasijuhtmega ja teine on ühendatud nulljuhtmega. · Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. · Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V. Faasijuhe ja nulljuhe · Nulljuhe on ühendatud maaga seega on selane pinge maandatud. · Faasijuhet saab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil. · Nulljuhe on enamasti sinine · Faasijuhe on maandamata juhe ja enamasti on ta Lühis
1. Kodus olevad elektritarvitid on kohtkindlad (nt laelamp, pliit), mis asuvad samas kohas ning nende ümberpaigutamine nõuab juhtmete lahtiühendamist ja teisaldatavad (nt tolmuimeja, kohvimasin), mida saab ühendusjuhtme otsas oleva pistiku abil ühendada suvalise pistikupesa ehk seinakontaktiga. 2. Pistikupesas on vähemalt kaks klemmi. Kumbki klemm on elektrijaotusvõrgu kaudu ühendatud vooluallika eri poolustega. Iga vooluallika ehk generaatori üks poolus on elektrijaamas ühendatud Maaga. 3. Kui voolutugevus ületab selle väärtuse, võivad juhtmed kuumeneda nii kõrge temperatuurini, et neid kattev isolatsioonikiht sütib. Järsk voolutugevuse kasv võib olla tingitud lühise tekkest. 4. Lühiseks nimetatakse vooluringi mingi osa otste ühendust juhiga, mille takistus on
unustatakse, kui ohtlik võib elektrivool inimesele olla. Igal aastal juhtub aga elektriseadmete kasutamisel inimeste teadmatuse ja hooletuse ning elektriseadmete rikete tõttu palju raskeid õnnetusi. Et neid vältida, tuleb teada olulisimat elektriohutuse nõuetest, osata elektriseadmeid kasutada. ennast ja seadmeid säästvalt, osata jälgida seadmete korrasolekut, et vajaduse korral saaksid rikked kiirelt parandatud. Pistikupesas on vähemalt kaks klemmi. Üks klemmidest on ühendatud maandatud ehk nulljuhtmega. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. Teine klemm on ühendatudmaandamata ehk faasijuhtmega. Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220V. Faasijuhet saab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil. Pingeindikaator on väliselt sarnane kruvikeerajaga, kuid selle käepidemes on aknake, kus on lambike, mille üks klemmidest on ühendatud otsaklemmiga ja teine läbi suure
i=im, i=imcos Wt. Siinusfunk-mõõtmine algab kui i=0.Wt nim sin v cos faasiks. Faas näitab, millises seisundis võnkuv süsteem parajasti on. Ringsagedus-näitab ajaühikus läbivat faasinurka radiaanides.radiaane on alati 2pii korda rohkem kui täispöördeid W=2pii f. Kaitse- Kaitse katkestab voolu, kui voolutugevus juhtmetes ületab lubatud väärtuse. Kaitsmed-paigaldatakse majade ja korterite elektrivõrkudesse jadamisi elektritarvititega. Faasi-ja nulljuhe-Pistikupesas on vähemalt kaks klemmi. Üks klemmidest on ühendatud maandatud ehk nulljuhtmega. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. Teine klemm on ühendatudmaandamata ehk faasijuhtmega. Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V. Faasijuhetsaab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil. Pingeindikaator on väliselt sarnane kruvikeerajaga,kuid selle käepidemes on aknake, kus on lambike, mille üks klemmidest on ühendatudotsaklemmiga ja teine läbi suure takistusega
ja uuesti sulgeda. Peenekiuliste juhtide ühendamiseks on kruviklemm sageli ainus usaldusväärne ühendusviis…. – Poltühenduse kasutatakse suurte ristlõikepindaladega juhtide korral enamasti koos kaablikingadega, et ühendada kaablikingadega poltühenduse abli lati vms külge. Lõppahela jätkamine – lõppahelat võib jätkata elektritarvitis, nt valgustis, kütteseadmes, pistikupesas või liitekarbis, kui nende klemmid on mõeldud sel otstarbel kasutamiseks. Karpides peab olema piisavalt ruumi. Lõppahelat võib jätkata ka mujal kui harukarbis: …lõppahela ristlõiget ei muudeta tavalises lülitikarbis või pistikupesas …juhi ristlõiget võib muuta, kui ühendamiseks on seadises eraldi üksteisest sõltumatud klemmid … klemmidega ühendatakse ainult nii palju juhte, kui lubatud
selle osa tavalise takistusega võrreldes väga väike. Lühise korral on vooluallikaga ühendatud juhtide kogutakistus võrdne ainult ühendusjuhtmete takistusega. Et see on väga väike, tekib juhtmetes väga tugev vool ehk nn. lühisvool. Lühise tagajärjeks on voolutugevuse järsk suurenemine vooluringis. Lühisvool võib kutsuda esile juhtmete ülemäärase kuumenemise ning rikkuda vooluallika. 3. Faasijuhe ja nulljuhe Pistikupesas on vähemalt kaks klemmi. Üks klemmidest on ühendatud maandatud ehk nulljuhtmega. Pinge nulljuhtme ja Maa vahel on võrdne nulliga. Teine klemm on ühendatud maandamata ehk faasijuhtmega. Pinge faasijuhtme ja Maa vahel on meie kodudes 220 V. Faasijuhet saab nulljuhtmest eristada pingeindikaatori abil. Pingeindikaator on väliselt sarnane kruvikeerajaga, kuid selle käepidemes on
kasutatakse rikkevoolureleesid, mis juhivad jõuahelatele vastavaid võimsuslüliteid- näiteks kontaktoreid. Rikkevoolukaitselüliti (RVK) liigid RCD- rikkevoolukaitselüliti RCCD- kombineeritud lühisvabastiga + rikkevoolukaitselüliti RCBO- kombineeritud lühis-, ülekoormusvabastiga + rikkevoolukaitselüliti PRCD- kombineeritud pistik ja rikkevoolukaitse SRCD- kombineeritud pistikupesa ja rikkevoolukaitse SRCBO- kombineeritud lühis-, ülekoormusvabastiga rikkevoolukaitse pistikupesas Rikkevoolukaitsme tööpõhimõte Rikkevoolu poolt tekkitatud kahjude eest kaitseb inimest ja muid loomi suure tõenäsusega vooluahelasse paigutatud rikkevoolukaitse, mille rakendumisvool on tavaliselt 10 või 30 mA ja rakendumisaeg ei ületa 20...30 ms. Rikkevoolukaitselüliti põhivabastiks on kaitselülitisse ehitatud rikkevoolurelee. Lekkevoolu suurust rikkevoolukaitsmes mõõdab kaitselülitisse sisse ehitatud mõõtetrafo, mis
· Kaheharuline õhkpiduriseade suruõhu paagi ja juhtkaabliga; · Haagise pistikupesa on ABS jaoks täielikult komplekteeritud, ka klemmid 6 ja 7 (7 soonega ühendusjuhe, standard ISO 11992 ning ISO 7638). Andmeedastus veokist haagisesse toimub CAN andmesiini "Haagis" (klemmid 6 ja 7) kaudu. Sele 25. Haagise ühendusjuhe peab olema alati pistikupesas (allikas: WABCO) NB! Kui haagisesse on integreeritud EBS, aga veoki ja haagise vahel kasutatakse ainult 5 soonega ABS ühendusjuhet, töötab ainult tavaline pneumaatiline juhtimisahel. Ka siis saab haagist pidurdada elektriliselt reguleeritult, sest haagise juhtplokk saab määrata pidurirõhu nimiväärtuse pneumaatilise juhtimisahela kaudu. Seega jäävad alles kõikrõhureguleerimisfunktsioonid ning pidurdusjõudude reguleerimine nii ALB anduri abil kui ka ABS abil.
tuleks viimane näiteks väikese tabalukuga lukustada. Lukustatava lüliti puudumisel võib elektri juhusliku sisselülitamise vältimiseks lülitusnupu või keermekaitsepesa katta keeplindiga ja kirjutada sellele vastav hoiatus. Mõlemal juhul tuleb välja panna ka hoiatus silt. Pinge puudumist tuleb töökohal kontrollida pinge indikaatoriga, nn proovilambi kasutamine on keelatud. Pinge indikaatori korrasoleku kontrollimiseks tuleks seda eelnevalt proovida teadaolevalt pingestatud pistikupesas. Mitteelektritöö võib olla ka elektripaigaldisest eelmal tehtav ehitamine, värvimine, puhastamine, kaevamine vms. Oma kinnistu piires tohib kinnistu omanik kaevata kaabli kraavi ja paigaldada sellesse kaablit vastavalt eelnevalt koostatud projektile, millest peavad olema toodud kaevetööde tingimused. Kaeve töödel tuleb jälgida, et ei vigastataks teisi maa kaableid, kui maakaevamisel paljastub telliste või betoon plaatide rida või hoiatuslint ja kaabli
duspinna koonilisust jne. Süüteküünlal, millel pole tähti K või L, bn standardne keere (pikkusega 12 mm). madalam aga süüteküünla tööst lakkamist kure tahmumise Süüteküünal ühendatakse süütepooliga paksult isolee- tõttu» ritud kõrgepinge juhtmega, mille pistikupesas paikneb raa- Mootori keskmine temperatuur oleneb ta ehitusest, sur- diohäirete summutustakistL veastmest, pööretest ja teistest teguritest. Järelikult ei saa S ü ü t e p o o l koosneb südamikust, sekundäär- olla süüteküünalt, mis sobiks kõigile mootoritele; nad val- ja pr im aa r mähi sest, kerest ning k l emmi- mistatakse mitmesuguse soojuskarakteristikuga. Süüte- d e st (joon. 56). Südamik 4, mis tihendab magnetvälja, on
annaabi.ee 
