Induktiivsuse ühik on Henri (H). Kui pool on ühendatud vooluringi nt koos elektripirniga, siis, mida suurem on pooli induktiivsus, seda aeglasemalt pirn põlema hakkab, sest poolis tekib induktsioonvool, mis takistab voolu kasvu. Ferromagnetilisest aines südamikuga saab pooli induktiivsust oluliselt suurendada. 5. Vahelduvvool: Vv on elektriv, mille tugevus ja suund perioodiliselt muutub. Vahelduvvoolu sageduseks Euroopas on 50 Hz. Sellist voolu saame kodus pistikupesadest. Vahelduvvoolu pinget ajahetkel t kirjeldab võrrand u= Umax*sin t. Analoogne on võrrand, mis kirjeldab vahelduvvoolu tugevust ajahetkel t: i=I0*sin t(kehtib kui vooluringis on ainult aktiivtakistus). Vahelduvvoolu nimetatakse harmooniliseks, kuna teda kirjeldab siinusfunktsioon. Vahelduvvoolu puhul räägitakse pinge ja voolutugevuse efektiivväärtustest, need võrduvad vastavalt sellise alalisvoolu pinge ja voolutugevusega, mille korral eraldub sama võimsus nagu antud vahelduvvoolu korral
kolm pistikupesa kõlarite väljundi, mikrofoni ja välise helisignaali sisendi jaoks. Kui integreeritud helikaart toetab 5.1 (6.1) heli, siis on lisaks veel 2 pistikupesa tagumiste ja keskkõlari jaoks. Emaplaadi komponendid Kasutusmugavust silmas pidades on mitmedki moodsad arvutikorpused varustatud esipaneelile toodud USB, heli ja FireWire pistikupesadega, seetõttu on paljudel emaplaatidel ka lisapesad, kuhu ühendada esipaneeli vastavad juhtmed. Pistikupesadest tasub äramärkimist veel 2 või enam 3 nõelalist FAN1, FAN2 jne märgistatut. Neisse ühendatakse protsessori jahutusventilaatori kaabel, teise korpuse lisajahutusventilaatorite omad.
(legacy) liideseid enam ei kasutagi. Näiteks Abiti AT7MAX emaplaadil puuduvad nii jada, rööp kui ka PS/2 liidesed. Seeeest on aga plaadil palju USB 2.0 ja IEEE1394 pistikupesi, mis korvavad oma suuremate kiirustega kao. Kasutusmugavust silmas pidades on mitmedki moodsad arvutikorpused varustatud esipaneelile toodud USB, heli ja FireWire pistikupesadega, seetõttu on paljudel emaplaatidel ka lisapesad, kuhu ühendada esipaneeli vastavad juhtmed. Pistikupesadest tasub äramärkimist veel 2 või enam 3nõelalist FAN1, FAN2 jne märgistatut. Neisse ühendatakse protsessori jahutusventilaatori kaabel, teise korpuse lisajahutusventilaatorite omad. 7 8 Kasutatud kirjandus: http://et.wikipedia.org/wiki/Emaplaat http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=156&Itemid=9 http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/6207_238.HTM http://www.delfi.ee/news/arvutiuudised/arvuti/article.php?id=18600988
(legacy) liideseid enam ei kasutagi. Näiteks Abiti AT7–MAX emaplaadil puuduvad nii jada–, rööp– kui ka PS/2 liidesed. See–eest on aga plaadil palju USB 2.0 ja IEEE1394 pistikupesi, mis korvavad oma suuremate kiirustega kao. Kasutusmugavust silmas pidades on mitmedki moodsad arvutikorpused varustatud esipaneelile toodud USB, heli ja FireWire pistikupesadega, seetõttu on paljudel emaplaatidel ka lisapesad, kuhu ühendada esipaneeli vastavad juhtmed. Pistikupesadest tasub äramärkimist veel 2 või enam 3–nõelalist FAN1, FAN2 jne märgistatut. Neisse ühendatakse protsessori jahutusventilaatori kaabel, teise korpuse lisajahutusventilaatorite omad. 6 Kasutatud allikad: http://et.wikipedia.org/wiki/Emaplaat http://www.arvutiweb.ee/index.php?option=com_content&task=view&id=156&Itemid=9 http://www.ria.ee/lib/am-2001-2005/6207_238.HTM http://www.delfi.ee/news/arvutiuudised/arvuti/article.php?id=18600988 www
korduvad liikumistsüklid samuti elektriajami vastava juhtimisskeemiga, kuid erinevalt jäiga mittemuudetava programmiga süsteemidest on juhtimisskeem lihtsalt muudetav mitmesuguste skeemi kuuluvate lülitite komplektide, pistikkommutaatorite vms abil. Skeemi põhiosa on seejuures muutumatu. Joonisel 5.5 on kujutatud üht sellist pistikkommutaatoriga varustatud skeemi. Kommutaator koosneb horisontaalsetest ja vertikaalsetest lattidest ning kahest poolest koosnevatest pistikupesadest, milliste üks pool on ühendatud horisontaalse, teine pool vertikaalse latiga. Horisontaal- ja vertikaallattide omavaheliseks ühendamiseks tuleb paigutada pistikupesadesse pistik. Vertikaallattide külge on ühendatud releede KA1...KA15 mähised, horisontaallatid on ühendatud sammvalija S liikumatute kontaktidega 1...8. Asetades pistikud vastavatesse pistikupesadesse valitakse releede rakendumise kombinatsioon tsükli erinevatel osadel. Esimesele etapile vastab samm-
Sp2 Sp1 20 Sp3 15 10 7.0 Joonis 7.12 Termopilt alarõhu tingimustes näitab suuri õhulekkeid vana puitakna lengi ja raami vahelt (aken seejuures teibitud). Õhulekked läbiviikudest ja pistikupesadest Sageli olid renoveerimise käigus pistikupesad süvistatud välisseinapalkidesse (või seina viimistlusmaterjalisse) ja termopiltidelt on nendest kohtadest näha olulised õhulekked (Joonis 7.14). Analoogilised õhulekked tekivad süvistatavate laelampide kasutamisel (Joonis 7.13). Pistikupesad on lihtsam ja õhupidavuse seisukohalt parem paigaldada palgi (või viimistlus- materjali) pinnale. Süvistatavad tuleb isoleerida mittepõleva materjaliga ja katta õhutõkkega.
Uuringud on tõestanud, et õhulekete teel kandub siseruumidesse hallituseoseid, radooni (Airaksinen jt. 2004, Mattson jt. 2002, Backman jt. 2000, Wang & Ward 2003) või õhusaastet garaažist (Emmerich jt. 2003, Batterman jt. 2007). Eestis tehtud uuringud (Kalamees 2007) on näidanud, et kui hoonepiirded lekkisid rohkem kui standardi (EPN 11.1 1995, 2003, EVS 837-1) piirarv (3 m3/(m2h)), siis kurtsid elanikud külmade põrandate ja rohkem kõikuva sisetemperatuuri üle, pistikupesadest tuleva külma õhu üle. Õhulekked hoonepiirete kaudu mõjutavad siseruumide õhuvahetust. Siiski ei saa hoonepiirete ebapiisavat õhupidavust käsitleda kui loomulikku ventilatsiooni. Läbi piirde ebatiheduste toimuv õhu liikumine ei ole kontrollitav, juhitav ega vajadusel filtreeritav. Kui näiteks niiskuskahjustuste tagajärjel on piirdesse tekkinud hallitust või mädanikku, kannab õhk hallituse eosed siseruumi. Ka loomuliku ventilatsiooniga hoonete piirded saavad olla õhupidavad
annaabi.ee 
