Ravimina kasutatakse lodjapuu puhul marju, koort, lehti, noori võrseid ja õisi (Tartu Ülikooli loodusteadusliku hariduse keskuse õpikeskkond). Kui on soovi aias kasvatada lodjapuud viljade saamiseks, peab kindlasti istutama vähemalt kaks puud. Sellel juhul on õite viljastatavus tunduvalt parem (Calmia). Paljundamine ja hooldus Paljundamine toimub haljaspistikutega. Need lõigatakse kahe pungapaariga, ergutatakse kasvustimolaatroga ja juurutakse pistikulavas. Väetada tuleks esmalt varakevadel, teist korda juuni keskel ja viimaks oktoobris (Sander & Talita, 2010). Lodjapuude võrsete lõikamine toimub varakevadel. Harvendada tuleks ainult külgvõrseid, seda suhteliselt minimaalselt ja ainult vajadusel (Maaleht). Pärast õitsemist lõigatakse ära õisikud koos võrsetippudega ja vajadusel harvendatakse. Eelmise aasta okstele moodustunud õiepungadest õitsevad põõsad, mida lõigatakse kohe peale õitsemist
põõsasste ümber. Seda kevadel ja juuni keskel (Calmia). Lodjapuu viljub septembris. Kuid nii sügisese kuika kevadise külvi korral ilmuvad tõusmed alles teisel kevades, sest seeme vajab stratifitseerimist – 2 kuud soojas ja siis kevadeni jahedas. Esimesel aastal on seemikute kasv väga aeglane (Sarapuu 1983). Lihtne on ka lodjapuud paljundada haljaspistikuga. Selleks lõigatakse kahe pungapaariga oksatükk, ergutatakse kasvustimulaatoriga ja juurutatakse pistikulavas. Juurutamiseks piisab vaid suuremast plastpudelist või klaaspurgist. Pistoksi võetakse üheaastastest võrsetest, sest nad juurduvad halvemini. Kõige lihtsam ehk on paljundada lookvõrsikuga. Sel meetodil paljundades on vaja vaid jälgida, et muld oleks kogu aeg niiske. Olles väga elujõuline, lähevad suuremate põõsaste mahakooldunud oksad niimoodi juurduma (Aialehe koduleht). 34.4 Elujõulisuse suurendamine Põõsast väetatakse kaks korda aastas- varakevadel ja juuni keskel
väetada pinnast põõsasste ümber. Seda kevadel ja juuni keskel (Calmia). Lodjapuu viljub septembris. Kuid nii sügisese kuika kevadise külvi korral ilmuvad tõusmed alles teisel kevades, sest seeme vajab stratifitseerimist 2 kuud soojas ja siis kevadeni jahedas. Esimesel aastal on seemikute kasv väga aeglane (Sarapuu 1983). Lihtne on ka lodjapuud paljundada haljaspistikuga. Selleks lõigatakse kahe pungapariga oksatükk, ergutatakse kasvustimulaatoriga ja juurutatakse pistikulavas. Juurutamiseks piisab vaid suuremast plastpudelist või klaaspurgist. Pistoksi võetakse üheaastastest võrsetest, sest nad juurduvad halvemini. Kõige lihtsam ehk on paljundada lookvõrsikuga. Sel meetodil paljundades on vaja vaid jälgida, et muld oleks kogu aeg niiske. Olles väga elujõuline, lähevad suuremate põõsaste mahakooldunud oksad niimoodi juurduma (Aialehe koduleht). Põõsast väetatakse kaks korda aastas- varakevadel ja juuni keskel. Selleks kasutatakse
Kuid kindlasti tuleb ka väetada pinnast põõsasste ümber. Seda kevadel ja juuni keskel. Lodjapuu viljub septembris. Kuid nii sügisese kuika kevadise külvi korral ilmuvad tõusmed alles teisel kevades, sest seeme vajab stratifitseerimist – 2 kuud soojas ja siis kevadeni jahedas. Esimesel aastal on seemikute kasv väga aeglane. Lihtne on ka lodjapuud paljundada haljaspistikuga. Selleks lõigatakse kahe pungapariga oksatükk, ergutatakse kasvustimulaatoriga ja juurutatakse pistikulavas. Juurutamiseks piisab vaid suuremast plastpudelist või klaaspurgist. Pistoksi võetakse üheaastastest võrsetest, sest nad juurduvad halvemini. Kõige lihtsam ehk on paljundada lookvõrsikuga. Sel meetodil paljundades on vaja vaid jälgida, et muld oleks kogu aeg niiske. Olles väga elujõuline, lähevad suuremate põõsaste mahakooldunud oksad niimoodi juurduma. Elujõulisuse suurendamine Põõsast väetatakse kaks korda aastas- varakevadel ja juuni keskel. Selleks kasutatakse
annaabi.ee 
