Näiteks mõned autojuhid mõtlevad tihti kiirust ületades "üks kord ei tee paha" kuigi see ei ole neil esimene kord nii mõelda. Inimesed on olendid, kes unustavad pidevalt end ümbritseva keskkonna. Vähe mõeldakse ohtude peale, mis võivad valesti käitumise korral tekkida. Kiirust ületades ollakse isekad- kui juhtub õnnetus, ei pruugi ainult vääralt käituja viga saada, vaid ka süütu inimene, kes oli vaid antud olukorra ohver. Tahes tahtmata võime end vahel leida rääkimas pisivalesid. Kuigi vanemaid on meid kasvatanud nii, et valetada ei tohi ja alati peab rääkima tõtt. Need valed ei pruugi olla suured ja tõsised, mis võivad mingisugust olukorda suuresti mõjutada. Piisab vaid klassikaaslasele vastamast küsimusele "Kas sul on ülesanne tehtud?" sõnaga "peaaegu" kuigi sisimas tead, et sa pole antud ülesandega isegi poole peale jõudnud. Inimesed luiskavad, et ilustada olukorda või näida teiste ees paremana
probleemi suhtes olles tahetakse kontrollida teist osapoolt. Alati pole küll kannataja pooleks naised, kuid tihti kipub see nii olema. Henrik Ibsen on oma näidendis toonud väga selgelt välja selle, kuidas võib saada ühest inimesest teise inimese mängukann, kuidas armastuse nimel, tehakse ükskõik mida, et teine vaid õnnelik oleks. Ta näitab suurepäraselt, kuidas ka pisike vale, mis esialgu tundub nii õige võib endaga kaasa tuua üha rohkem pisivalesid, mis lõpuks kuhjuvad üheks suureks valeks. Pidev valetamine ja valede kuhjumine nagu ka teoses näha, ei too kunagi head, asjad tulevad välja ka siis, kui neid on meisterlikult salajas hoitud. Mina leian, et teoses lõppes see vale välja tulek Nora jaoks positiivselt, ta mõistis kes on ta abikaasa ja kes on ta ise.
just nemad need, kes aitasid vabaneda uksele ilmunud soovimatutest külalistest. Tänapäeval kaldume me samal eesmärgil kasutama tehnoloogiat, vabandades ennast näiteks sellega, et peame ühenduse katkestama, kui me tegelikult seda tegema ei pea. Hancock on leidnud, et tegelikkuses sisaldab kuni kümme protsenti tekstisõnumitest valesid. Arvan, et kui keegi meile nii ütleb, kuigi teame, et see ei ole tõsi, ei võta me seda valetamisena. Enamasti inimesed kasutavad ,,valgeid valesid", ehk pisivalesid, mis ei tee kellelegi otseselt kahju. Seda selleks, et igapäevane sotsiaalne suhtlus kulgeks sujuvamalt. Teisalt valetatakse, et luua iseendast tugevamat pilti, sest on ju kõikidele inimestele meeldimine ka teesklemine, sest tegelikult ei ole võimalik kõigile meelejärgi olla. USA psühholoogiaprofessor Robert Feldman on maininud, et valetamise on tähtis, ning võib õelda, et see on pool meie elust ja seejuures see edukam pool.
saa kunagi tõeks. Kohati jääb mulje, nagu ta usuks ise ka seda, mida ta räägib, aga see mulje on petlik. Ta teab väga hästi, et see, mida ta räägib, on vale, aga ta räägib seda siiski. Võibolla ta tõesti tahab nende naiste, kellega ta kokku puutub, ellu tuua põnevust, aga ma väga seda ei usu, temaga kaasnevad vaid purunenud lootused Nimelt siis Missuguseid valesid me vajame? Ma usun, et hädavalede ära unustamine oleks patt , sest selliseid pisivalesid me vajame. Suuri valesid , millel on suured tagajärjed võiksime endale kaugele kaugele selja taha jätta. Valetamise tagajärjes võivad olla ainult sellised et keegi ei usu sind isegi kui sa tõtt räägid. Nagu öeldakse valel on lüsikesed jalad..
Raskolnikov hakkas endale ette kujutama, et kõik teavad, mida ta tegi, aga nad varjavad seda, et temaga mängida. "See on kavalus! Nad tahavad mind kavalusega lõksu meelitada ja äkki kõiges tabada," rääkis ta endaga ning samas teadis kindlalt ,,... , et varsti lõpeb kõik." Õnneks oli Raskolnikovil oidu end üles anda enne, kui see oleks lõppenud hullusega. Ilmselt on enamus inimestest kasutanud oma elus hädavalesid olukordadest hästi välja tulemiseks või pisivalesid enda huvitavamaks tegemisel. Sellist strateegiat pikalt kasutades võib rääkija ise hakata kõike uskuma või siis just kõiges kahtlema ning õige pea ei tea enam, milline inimene siis tegelikult ollakse. Iseendaga konfliktis olemine teeb elu keeruliseks ja pingeliseks. Ülisuurte pingetega ei ole aga võimalik elada see võib viia hulluseni. Süükoormaga elamine on raske, sest see tekitab inimeses suuri pingeid, millest on väga raske vabaneda. Painavad
Holden seda teeb. 3.Holden on inimene, kes ühel hetkel vihkab ning materdab oma sõpru ning koolikaaslasi, kuid olles eemal neist, hakkab ta igatsema neid. Ta on üsna seltsiv noormees, ning suhtleb paljudega väga kergelt. Oma õpetajatesse suhtub ta austusega kuid talle eriti ei meeldi rääkida nendega, sest õpetajad kipuvad tihti talle moraali õpetama ning Holden ei kannata seda. Et pääseda pikemast vestlusest või piinlikust olukorrast, on Caulfield võimeline pisivalesid kokku rääkima. Vanematega pole tal head suhted, sest ta kukub pidevalt koolist välja ning isa ja ema ei ole rahul sellega, samas aga kellegi vanemad poleks. Holdenil on väga soojad suhted oma venna D.B.-ga ning õe Phoebega, neid ta austab ning armastab kõige rohkem. Ta arvab, et D.B. On väga andekas, kuid muus selle ande maha, minnes Hollywoodi. Oma vennaga ta ei suhtle palju, sest nad on väga kaudseks jäänud.
annaabi.ee 
