hektarit. Kihnu Madal ja tasane, kuni 8,5 m üle merepinna ulatuv liivase ja kivise pinnaga saar pindala 16,4 km² Asustus: umbes 500 inimest Selle kõrgemat liivast osa katavad männikud (12%) Mere ääres esinevad ulatuslikud rannaniidud Looduslikud veekogud puuduvad, esineb ajutisi rannajärvi. Mullad: leostunud ja leetjad. Saart piiravas meres on üle 50 pisisaare Ruhnu Pindala 11,4 km², Asustus: umbes 60 elanikku Saar on voorelaadse seljandiku veepealne osa. Saare kõrgemat (kuni 29,6 m) idaosa liigestavad luite ja rannavallid, kirdes mere rannikul esineb kuni 4 m kõrgune rannaastang. Saare lääneosas on madal niitudeala. Ruhnu idaosa katavad enamasti männikud Veekogusid ei ole Mullad soostunud, veel kamar ja leetmuldi ning rannikul (läänes) sooldunud muldi. Tänan tähelepanu eest!
valgepõsklaglede põhiline rändepeatuspaik. Rannaniitudest on kõrge looduskaitseväärtusega Reigi- Kootsare-Mudaste niit (844 ha), mille sees asuvad ka Liivalais ja Kivilais. Sarve poolsaarel kasvab maapinnani ulatuva Juuru lademe murenenud paesel pinnal haruldane madalate põõsasasjade puudega lookaasik.Suurim jugapuu kasvuala on tahkuna poolsaarel. Hiiumaa juurde kuuluvad saared Vormsi saar (92.9 km²) koos ligi 40 pisisaare ja mõne suuremaga moodustavad Hiiumaa maastikurajooni kõige kirdepoolsema paikkona Väinamere põhjapiiril. Need asuvad Vormsi ja Pirgu 5 lademe avamusel. See saarterühm on meres kerkinud ümmarguselt 3000 aasta jooksul alates Limneamere II faasist. Saarterühma peasaare Vormsi rannajoon on väga liigestatud( liigestatuse koefitisent ligi 3 ), eriti põhja-kirdes ja lõunas. Suuremad nii öelda kaassaared on põhjarannikul
Kristiina Afanasjev, Emma-Ly Leesment, Karin Ojasoo Hiiumaa maastikurajoon Referaat Juhendaja: Are Kaasik Tartu 2009 1. Asend Hiiumaa maastikurajooni moodustavad Lääne-Eesti saarestiku põhjaosa saared, millest kõige suurem on suuruselt teine Eesti saar Hiiumaa, mille pindala on 989 km 2. Vormsi saar (92,9 km2) koos ligi 40 pisisaare ja mõne suuremaga moodustavad Hiiumaa maastikurajooni kõige kirdepoolsema paikkonna Väinamere põhjapiiril. Need asuvad Vormsi ja Pirgu lademe avamusel. See saarterühm on merest kerkinud ümmarguselt 3000 aasta jooksul alates Limneamere II faasist. Saarterühma peasaare Vormsi rannajoon on väga liigestatud, eriti põhja-kirdes ja lõunas. Suuremad n-ö kaassaared on põhjarannikul Suur-Tjuka ja Väike- Tjuka, idas Seasaar. Lõunapoolses rannikumeres asuvad Pasilaid ja Hobulaid.
Helvi oli ka internaadi kasvataja ja kooliaia hooldaja. Õpetajad võtsid Helvi kohe omaks. Töö kulges normaalselt. Geograafia tundides pani Helvi rõhku kaardi tundmisele, selleks töötasid nad ka peale tunde. Korter, kus Helvi elas asus koolimajast 0,5 km kaugusel Kuusiku talus. Seal elasid veel õpetajad Vaike ja Hilbert Kukk ning kooli sekratär Helgi Käsnapuu. Adaveres töötas Helvi ka vaid ühe aasta. Kool jäi 4 klassiliseks. Talle anti valida, kas Pisisaare või Põltsamaa. Helvi valis Põltsamaa. 9 4.3. Põltsamaa Keskkool 1.september 1954. aasta sai Helvist Põltsamaa Keskkooli bioloogia õpetaja. Korter anti talle Kooli tänaval nr. 3. See oli kööktuba II korrusel. Bioloogia tunnid olid taaskord viiendates, kuuendates ja seitsmendates klassides. Helvi oli 7A klassi klassijuhataja ja Lille tänava kooli juhendaja. Võrreldes maakoolidega oli töö Põltsamaal keerulisem
annaabi.ee 
