o Lepingu rikkumiseks ei loeta asja kasutamisest tingitud kulumist, halvenemist ja muutustega kaasnevat seisukorra halvenemise eest (§334 lg 2 lause 2) ent üürileandja peab sellised tagajärjed regulaarselt kõrvaldama, kui pole kokku lepitud teisiti. o Üürileandjal on kohustus asja korras hoida ja kõrvaldada puudused. o Üürnikul lasub korrashoiukohustus teistsuguse kokkulepe puudumisel üksnes pisipuuduste ulatuses §280 o Korrashoiukohustuse ja sellega seotud riskide teistsugune jagunemine on kokkuleppel võimalik ent mitte eluruumi üürilepingu puhul §275 Lepingujärgse üleandmiskohustuse rikkumine: Asjaolud: o Ei anta asja üle üürnikule kokkulepitud ajal o Üleantud asi ei vasta lepingu tingimustele Üürniku võimalikud ÕKV-d: o Lepingust taganemine §277 lg1 kui asja puudusest tulenevalt ei saa asja kasutada
sihtotstarbelise kasutamise, võib üürnik lepingust taganeda. Tähtajast hilisemat asja üleandmist loetakse oluliseks lepingu rikkumiseks, mille puhul võib lepingust taganeda. Kui üürnik asja vastu võtab, kuigi teadis või pidi teadma, et asi ei vasta lepingu tingimustele, kaotab ta lepingust taganemise õiguse. Kui puudus tekib asja kasutamise ajal, siis üürnik saab nõuda üksnes nende puuduste kõrvaldamist, mida ta oma kulul kõrvaldama ei pea. VÕS § 280 pisipuuduste kõrvaldamine sellised puudused, mida saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega. Üürileping on kestvusleping, mis reeglina lõpetatakse ülesütlemisega. Kõige põhilisem üürniku nõue on puuduse või takistuse kõrvaldamise nõue, kusjuures nõude esitamiseks peavad esinema § 278 sätestatud eeldused. Puudused tuleb mõistliku aja jooksul kõrvaldada. Seda mõistlikku aega hakatakse arvestama sellest momendist kui
o Tulenevalt asja lepingujärgses seisundis säilitamise kohustusest on asja korrashoiukohustus lepingu ajal seega teistsuguse kokkuleppe puudumisel üürileandjal: Üürileandjal on seega kohustus asja korras hoida ja kõrvaldada selle puudused. Üürnikul lasub korrashoiukohustus teistsuguse kokkuleppe puudumisel üksnes pisipuuduste ulatuses, vt § 280. Korrashoiukohustuse ja sellega seotud riskide teistsugune jagamine on kokkuleppel võimalik ent mitte eluruumi üürilepingu puhul (vt § 275). Üleandmiskohustuse rikkumine: o Seondub kahe asjaoluga: üürileandja ei anna asja valdust üle; üleantud asi ei vasta lepingu tingimustele. o Vastutus: hilinenud üleandmise korral § 103; mittevastavuse korral (kui võtab vastu) § 278.
saab kõrvaldada asja harilikuks säilitamiseks vajaliku väikese koristamise või hooldamisega. Samas võivad lepingupooled antud kohustuse ka teisit kokku leppida, näiteks võivad lepingupooled kokkuleppida, et üürileandja peab eluruumi hooldama ja tagama eluruumis koristustööde läbiviimise. VÕS § 280 tulenevast kohustusest võivad lepingupooled kokkuleppel kõrvale kalduda üksnes üürniku kasuks, tulenevalt VÕS § 275. Lisaks pisipuuduste kõrvaldamiskohustustele võib üürnik teha kasutusse antud asja suhtes parandusi ja muudatusi, kuid seda üksnes üürileandja nõusolekul, mis peab aga olema antud vähemalt kirjalikult taasesitamist võimaldavas vormis. Üürileandja ei saa tulenevalt VÕS § 285 lg 1, keelduda nõusoleku andmisest, kui parenduste ja muudatuste tegemine on vajalik asja kasutamiseks või asja mõistlikuks majandamiseks. Parendused või muudatused on asja
annaabi.ee 
