Nt. nakkuse maksa-kakssuulase, mis võib kaasa tuua kogu karja hukkumise. Osa tigudest elab vees, osa maismaal. Suurimad Eestis elavad kojaga teod on viinamäeteod. Eesti magevetes elavad teod on nt. mudatigu, sarvtigu, labatigu. 5. Iseloomusta järvekarbi suurust, toitumist, vereringet, hingamist ja närvisüsteemi. Järvekarpide suurus sõltub toitumisest ja vanusest, enamasti 5-15 cm. Nad saavad toitu vee filtrimise kaudu. Veest sõelutakse välja pisiorganismid (ainuraksed ja vähikesed). Vereringe on neil avatud, süda asub selgmisel poolel. Närvisüsteem on lihtne, koosneb närviväädist. Meeltest on arenenumad maitsmis- ja kompimismeel. Tal ei ole silmi. Nad hingavad mantlihõlmade vahel paiknevate lõpustega. 6. Tee joonis järvekarbi siseehitusest ja kirjuta juurde osad. 7. Mida tead Järvekarpide sigimisest ja kirjelda tema arengut. Järvekarbid on lahksugulised loomad. Nad hakkavad sigima sügisel. Emane järvekarp muneb
teda oli ta aegluse tõttu lihtne püüda. Tapetult jäi ta veepinnale ujuma, kindlustades püüdjate suurel hulgal rasva ja kiusplaate. Toitumine Vaal liigub aeglaselt, keskmise kiirusega 4 kilomeetrit tunnis ning neelab koos veega planktonit. Mõne minuti pikkuste ajavahemike järel sulgeb ta lõuad, surub keele vastu suulae külgedelpaiknevaid kiusplaatide narmaid ja pigistab vee suuõõnest välja. Narmaste külge nagu sõelale kinnijäänud pisiorganismid tõugatakse seejärel keele abil neelu. Vaalal on tõeliselt hiiglaslikud lõuad, ent tema söögitoru on äärmiselt kitsas, seetõttu on ta võimeline toituma vaid pisiolenditest. Neid neelab ta päevas ligikaudu 1200 liitri jagu.
tängud (tagaaju). [1] Vähkide toitumine Vähkide toitumine on mitmekesine. Paljud väiksemad vähid toituvad veest hõljuvaid söödavaid osakesi filtreerides. Selleks tekitavad nad tavaliselt jalgadega veekeerise, nii et kõik vees olevad suuremad osakesed jäävad jalgade või alalõugade harjastesse kinni ja seal edasi toimetab vähk nad suhu. Need vees hõljuvad osakesed on surnud organismide jäänused ja mineraalained ning ka elusad pisiorganismid: bakterid, mikroskoopilised vetikad jms. [2] Teised vähkide liigid hammustavad otse oma ülalõugadega tükikesi surnud ja elusate loomade ning taimede küljest. Mõned vähid otsivad toidupoolist veekogu põhjas tuhnides, mõned varitsevad ja ründavad väljavalitud saaki. Paljud vähid, nii väikesed kui suured, on röövloomad - söövad teisi loomi, mõned ka oma liigikaaslasi. [2] Toidu närivad vähid ülalõugade abil peeneks, see läheb suhu ja sealt edasi
kadunud(nälkjas, kaheksajalad) Karbid: Siseehitus: sise ja väljavooluavad, kust vesi sisse ja välja, merevee puhastaja(5-15l/h), hingab lõpustega Elab soolases ja magedas vees, Eestis jõe ja järvekarp. Välisehitus: keha kaitseb koda, mis koosneb kahest poolmest, ohu korral tõmbab poolmed lihastega kokku, poolmeid ühendab elastne side ja tugevad lihased. Jalg on kompamiseks ja liikumiseks sest,pead pole, rõngad näitavad vanust, pole tundlaid, silmi pole Toit: aineosakesed, pisiorganismid Lahksugulised, enamik veekogu põhjas, liikumine pole oluline, sest vesi kannab toitu neile Meres olevad, lahti kinni kojapoolmeid lükates võivad kiiresti liikuda, vesi purskub välja Osadel mantli servas lihtsad silmad Pärl- kui mantli ja pärlmutterkihi vahel võõrkeha, siis hakkab karp pärlmutterkihte ümber selle ehitama, Euroopas ebapärlikarp, vajab puhast vett, Eestis vaid Pudisoo jões Peajalgsed: kalmaarid, seepjad, kaheksajalad
annaabi.ee 
