eristanud 1425 tuhat liiki. Eestis on eristatud ligi 300 liiki Liikide arvu ebakindlus on seotud apomiksise suure osakaaluga mitmes korvõieliste perekonnas (nt hunditubakas Hieracium, karutubakas Pilosella, võilill Taraxacum), mistõttu neis ei moodustu selgelt eristunud liike ja nende kirjeldamisel sõltub palju süstemaatikute kokkuleppest liigi määratlemisel (enamasti kirjeldatakse neis perekondades suurel hulgal pisiliike). 3. Korvõieliste välistunnused 3.1. Lehed Lehed on terved või lõhestunud, rootsulised või rootsutud, paiknevad vaheldumisi, harvemini vastakuti, männases või juurmise kodarikuna. Lehed on ilma abilehtedeta. 3.2. Õied Õisikut väljastpoolt (noores eas) ja alt (hiljem) katvad õisikukandlehed moodustavad suuremal või vähemal määral kompaktse üldkatise. Nii kujunebki õisiku korvitaoline üldilme, mis on andnud sellele õisikutüübile nime.
naaskeljate soomustega. · Õitseb juuli-oktoober · Kasvab niitudel, jäätmaal, murudes. Kare seanupp Leontodon hispidus · Perekond seanupp · 15-50 cm · Õisikuid varre otsas alati üks. Kogu taim karedakarvane, luubiga vaadates on karvad 2-3 harulised. · Õitseb juuni-august · Kasvab niitudel Harilik võilill Taraxacum officinale · Perekond võilill · 5-80 cm · Väga mitmesuguse lehekujuga. Eristatud rohkesti pisiliike, mis omavahel on äravahetamiseni sarnased. · Õitsem mai-juuli · Kasvab mineraalpinnasel väga erinevates kasvukohtades Harilik vesikanep - Eupatorium cannabinum · Kuulub vesikanepite perekonda · Kasvab 30-110 cm pikaks · Kasvab tihti kogumikena või lausalise kõrge ja tiheda väljana. Ainult lehed sarnanevad kanepiga. · Kasvab niiskel pinnasel metsade servades ja niitudel, õitsedes juulist semptembrini. Levikult tavaline liik
pere) ette heidetakse suured seemned. Tal on omane võime järgi valmida. Soo ehk mesimurakas (ka sama perek) isegi kasvatatakse aias. Ta on väike rohttaim, roosade õitegaj a kujul tmeenutab vaarikaid. Maitselt väga head. Kasvab madal/siirdesoo aladel. Põldmari, seda paljud jällegi ei söö. Nimetus on selline,sest tartased panid talle nime. Loode ja põhjaeesti taim. Põldmarja moosid,värgid on petukaup, tegemist on pampliga ehk põõsakmurakaga, kuhu kuulub sadu pisiliike. Kitsemurakas/ seavabarn(seavaarikas) parima maitsega just ei ole, täiesti söödav aga põldmari ikka parem. Kasvab metsas, kõrge nagu vaarikas,marjad nagu põldmarjad,sinised. Kõik vaarika ja muraka ligid on söödavad. Lillakas(nimi) on tegelikult punane,see nimetus sest värvus nimetus lillakas tui hiljem. Lillakas on pm hapu, seemned on liiga tugevad,need välja sõeluda. Mustikas on oluline kaubamari, sinikas ,, ei ole nii hea" . Kuna sinikad on kehvad ja need ei
Teoses käsitletakse 2500 taimeliiki 127 sugukonnast. ZBI botaanikute praeguseks ulatuslikumaks tööks on Eesti soontaimede levikuatlase koostamine. 6 Floora liigid ja elemendid Millest oleneb floora liigirikkus? 1. ala floristilise uurituse tase 2. liigikontseptsioon floora uuringutel (kas pisiliike on loendatud eraldi või käsitletud koguliikidena) 3. uuritava ala suurus (pindala) 4. looduslike tingimuste soodsus ja mitmekesisus 5. floora kujunemise ajaloolised olud (territooriumi vanus ja muutumatus, isoleeritus või ligipääsetavus
tundraaldel, kus püsib lumikatte all rohelisena ning on toiduks põhjapõtradele. Kuivatatult on kasutatud pakkimismaterjalina ja madratsite täiteks. KORTSLEHT Nime päritolust: Alchemilla spp. on tuletatud araabiakeelsest sõnast alchymia (alkeemia); alkeemikud arvasid, et kortslehel on mingi salapärane toime kuna tema lehtedelt võib hommikuti kastetilku koguda ka siis, kui öösel kastet pole maas olnud. spp. tähendab, et kortslehe perekonnas on palju pisiliike ja siinkohal käsitletakse neid kõiki ühe kollektiivliigina. Sugukond roosõielised. Kasvukoht: parasniisked niidud. Kortslehed on kodarpüsikud, nende lehed on sõrm- roodsed, servast 7-11 madala ümara hõlmaga. Lehepind on voldiline (nimi!), kaetud vahakihiga, mille tõttu kõrge õhuniiskuse puhul veerevad leheserva veelõhedest eritatavad veetilgad lehe keskele, jättes mulje, et tegemist on kastevee tilkadega. Õied
annaabi.ee 
