sinna sisse. Mustrid Jupiteri peal muutuvad mõne tunni tagant. Jupiteri kiirus on 13.07 km/s. Nagu ka Suur Punane Laik, on ka teised valged punktid hiigelsuured tormid Jupiteri pinnal. Jupiteri kuud Jupiteril on teadaolevat 16 kuud 4 Galilei kuud ja 12 väiksemat. Kõik kuud on saanud oma nimed Rooma peajumala Jupiteri järgi. Jupiteri kuud saab jagada nelja gruppi: neli sisemist pisikuud Metis , Adrasthea, Amaltheia, Thebe Galilei kuud Io, Europa, Ganymedes, Callisto välisgrupi kuud Leda, Himalia, Lysitheia, Elara kaugeim kuude grupp Ananke, Carme, Pasiphae, Sinope . Io Jupiterile lähim Galilei kuu. Teadaolevalt suurima vulkaanilise aktiivsusega taevakeha. Keskmine pinnatemperatuur -50°C Küllaltki tasase reljeefiga. Europa Väikseim Galilei kuu. Avastati 1610. aastal.
Suurem osa neist nn. eksoplaneetidest on oma omadustelt massilt ja läbimõõdult Jupiteri sarnased või isegi suuremad, seega võiks neid samuti liigitada hiidplaneetideks kuid senini ei ole seda veel tehtud. Jupiteri kaaslased Peale 2006. aastat ei ole jupiteril leitud uusi kaaslasi, ning selle aasta seisuga on tal 63 kuud. Jupiteri kuud saab jagada neljaks grupiks kuid kõige paremini on tutntud esimesed kaks gruppi neli sisemist pisikuud(Ananke, Carme, Pasiphae ja Sinope) ja Galilei kuud (Io, Europa, Ganymedese ja Callisto) tiirlevad planeedi ekvaatori tasandil peaaegu ringikujulistel orbiitidel, kuid omavahel vastasuunas. Midagi huvitavat... Jupiteril on veel kaaslasi, korrapäratu kujuga kaljurahnud, nende orbiidid on Jupiteri ekvaatori tasandi suhtes tugevasti kaldu ja erinevad ringjoonest. Need on juhuslikult Jupiteri külgetõmbejõu mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida
lähemal asuvat looduslikku kaaslast: nad asuvad Marsi keskmest vastavalt 9370 ja 23 520 km kaugusel. Phobos tõuseb läänest ja loojub itta kolm korda ööpäevas. Deimos tõuseb ja loojub ta 4 päeva jooksul 3 korda. jupiter *kõige rohkem kuusid: 63, *Neli suuremat – Io, Europa, Ganymedese ja Callisto – avastas Galileo Galilei 1610, *ülejäänud kuud on korrapäratu kujuga kaljurahnud. *Jupiteri kuud saab jagada neljaks grupiks. Esimesed kaks gruppi -- neli sisemist pisikuud ja Galilei kuud -- tiirlevad planeedi ekvaatori tasandil peaaegu ringikujulistel orbiitidel, *Kõige sisemisemad teadaolevad kaaslased Metis ja Adrasthea asuvad Jupiteri rõnga välispiiril. Järgmine kuu Jupiteri poolt lugedes -- Amaltheia -- on samuti väga tume, *Amaltheia pind on tihedasti kraatritega üle külvatud. Ka Theva peaks olema koostiselt sarnane Amaltheiale, ta albeedo on ainult natukene suurem, *Jupiteri välimised kuud võib orbiidi raadiuse järgi jagada kahte gruppi
vastupidi peremees otsis sulast. Kui vanarahvast uskuda, peaksid halvad ajad lõppema tuleval aastal kohe pärast sõbrapäeva. 15. veebruaril 2010 käivad õhtutaevas peremehest veidi eespool kaks sulast kõrvuti: Veenus ja Jupiter. Jupiteri kuud Jupiteril on teadaolevat 16 kuud 4 Galilei kuud ja 12 väiksemat. Kõik kuud on saanud oma nimed Rooma peajumala Jupiteri järgi. Jupiteri kuud saab jagada nelja gruppi: neli sisemist pisikuud Metis , Adrasthea, Amaltheia, Thebe Galilei kuud Io, Europa, Ganymedes, Callisto välisgrupi kuud Leda, Himalia, Lysitheia, Elara kaugeim kuude grupp Ananke, Carme, Pasiphae, Sinope Galilei kuud on planeediväärsed ning näha tavalise prismabinokliga. Ülejäänud kuud on juhuslikult Jupiteri mõjupiirkonda sattunud asteroidid, mida leitakse tulevikus suure tõenäosusega veel. Jupiter aeglustab vähehaaval kiirust vastavalt loodete
Rõngaste raadiused on vahemikus 92 000 km - 122 500 km (nn. halo), tihedama osa raadius on ca 128 940 km, laius 6400 km ja paksus 1 km. Kahe välimise nn. Gossameri rõnga kaugused Jupiteri keskpunktist jäävad 181 000 ja 221 000 km vahele. Rõngad avastati 1979 aastal kosmoseaparaadi Voyager 1 tehtud piltidelt, olulise panuse nende struktuuri uurimisel andis Jupiteri orbiiter Galileo. Jupiteri kuud saab jagada neljaks grupiks. Esimesed kaks gruppi -- neli sisemist pisikuud ja Galilei kuud -- tiirlevad planeedi ekvaatori tasandil peaaegu ringikujulistel orbiitidel. Neli Galilei kuud väärivad omaette käsitlust ja sellepärast räägime neist lähemalt natuke hiljem. Siinkohal aga tutvume lühidalt ülejäänud pisikuukestega. Kõik kuud on saanud oma nimed peajumala Zeus-Jupiteriga lähedalt seotud isikute või olevuste nimede järgi. Andmed Jupiteri kuude kohta on toodud tabelis. Kuud on ritta pandud keskmise kauguse järgi Jupiteri keskpunktist
Dionest eespool. Iseäraliku grupi moodustavad veel Ephimetheus ja Janus, mis liiguvad samal orbiidil ning vahetavad regulaarselt liikumishulki. Viimane seni avastatud kuu Pan leiti alles 1990. aastal üle üheksa aasta varem Voyageride tehtud fotodelt. Tema puhul on huvitav see, et ta tiirutab Encke lõhes. Ta toimib seejuures karjusena, hoides Encke lõhet lahti. 2. Jupiteri kaaslased. Jupiteri kuud saab jagada neljaks grupiks. Esimesed kaks gruppi neli sisemist pisikuud ja Galilei kuud tiirlevad planeedi ekvaatori tasandil peaaegu ringikujulistel orbiitidel. Neli Galilei kuud väärivad omaette käsitlust ja sellepärast räägime neist lähemalt natuke hiljem. Siinkohal aga tutvume lühidalt ülejäänud pisikuukestega. Kõik kuud on saanud oma nimed peajumala ZeusJupiteriga lähedalt seotud isikute või olevuste nimede järgi. Kõige sisemisemad teadaolevad kaaslased Metis ja Adrasthea asuvad Jupiteri rõnga välispiiril. Nad on tumedad
Melotte, 1908 23500 735,0 50 IX Sinope S. Nicholson, 1914 23700 758,0 36 XVIII S/199 J 1 Spacewatch, 1999 24200 12 Kuu 3476 1,0 Merkuur 4840 4,5 Jupiteri kuud saab jagada neljaks grupiks. Esimesed kaks gruppi -- neli sisemist pisikuud ja Galilei kuud -- tiirlevad planeedi ekvaatori tasandil peaaegu ringikujulistel orbiitidel. Neli Galilei kuud väärivad omaette käsitlust ja sellepärast räägime neist lähemalt natuke hiljem. Siinkohal aga tutvume lühidalt ülejäänud pisikuukestega. Kõik kuud on saanud oma nimed peajumala Zeus-Jupiteriga lähedalt seotud isikute või olevuste nimede järgi. Kõige sisemisemad teadaolevad kaaslased Metis ja Adrasthea asuvad Jupiteri rõnga välispiiril. Nad
Amaltheia koostisega. Nähtavasti on tegemist moodustumata jäänud kuuga: kriitiline piir, nn. Roche'i piir on 2,4 planeedi raadiust. Sellest piirist seespool kaaslased tekkida ei saa. 2 JUPITERI SÜSTEEM Jupiteri süsteem on täiesti võrreldav päikesesüsteemiga. Ümber peajumala hiigelkera tiirleb 4 planeediväärset kaaslast, 12 pisemat kuud ning rõngas. Jupiteri kuud saab jagada neljaks grupiks. Esimesed kaks gruppi -- neli sisemist pisikuud ja Galilei kuud -- tiirlevad planeedi ekvaatori tasandil peaaegu ringikujulistel orbiitidel. Neli Galilei kuud väärivad omaette käsitlust ja sellepärast räägime neist lähemalt natuke hiljem. Siinkohal aga tutvume lühidalt ülejäänud pisikuukestega. Kõik kuud on saanud oma nimed peajumala Zeus-Jupiteriga lähedalt seotud isikute või olevuste nimede järgi. Kõige sisemisemad teadaolevad kaaslased Metis ja Adrasthea asuvad Jupiteri rõnga välispiiril
VIII Pasiphae P. Melotte, 1908 23500 735,0 50 IX Sinope S. Nicholson, 1914 23700 758,0 36 XVIII S/199 J 1 Spacewatch, 1999 24200 12 Kuu 3476 1,0 Merkuur 4840 4,5 Jupiteri kuud saab jagada neljaks grupiks. Esimesed kaks gruppi : neli sisemist pisikuud ja Galilei kuud -- tiirlevad planeedi ekvaatori tasandil peaaegu ringikujulistel orbiitidel. Neli Galilei kuud väärivad omaette käsitlust ja sellepärast räägime neist lähemalt natuke hiljem. Siinkohal aga tutvume lühidalt ülejäänud pisikuudega. Kõik kuud on saanud oma nimed peajumala Zeus-Jupiteriga lähedalt seotud isikute või olevuste nimede järgi. (Allikad 4, 5, 8, 10) Kõige sisemisemad teadaolevad kaaslased Metis ja Adrasthea asuvad Jupiteri rõnga välispiiril
annaabi.ee 
