Mõtteid saab jagada kaheks: ratsionaalsed (tõesed) ja ekslikud ehk irratsionaalsed (tegelikkusele mittevastavad, valed). Emotsionaalsete raskuste põhjuseks on enamasti inimeste irratsionaalne suhtumine. Ekslike uskumuste teke on seotud baasiliste hoiakutega endasse. Levinud irratsionaalsed uskumused on: - liialdused (alati on nii...); - dihhotoomia (must-valge mõtlemine); - ületähtsustamine (väikest asja nähakse suurena); - alatähtsustamine (õnnestumist pisendatakse); - mõtete lugemine (kindlasti ta arvab...; - liigne sisemine sund (ma pean...); - orienteeritus negatiivsele; - liialdatud süütunded (ma niikuinii...) Mõtlemise analüüsi skeem: - situatsioon kirjeldus (mis täpselt toimus); - tunded ja füsioloogilised reaktsioonid (näiteks: viha, kurbus, solvumine, punastamine, käte värisemine); - mõtted, mis võisid neid tundeid tekitada (Näiteks viha puhul: "Ta ei tee seda mida ma tahan");
Neg emotsiooni põhjustavad ka mõtlemisvead. - Emotsioonid. Mõtted jagunevad: a) arukad (ratsionaalsed), b) valed (irrantsionaalsed) Irratsionaasled uskumused: Ellis, Beck, Toskala, Krips. Liigne üldistamine: - Liialdused (alati keegi kunagi miskit „alati läheb minul kõik halvasti“) - Dihhotoomia (must-valge lapselik mõtlemine „ta on halb, absoluutselt“) Ületähtsustamine (väikest ebameeldivust nähakse suure õnnetusena) Ala (õnnestumine pisendatakse) MÕTETE LUGEMINE Usk sellesse, et teatakse mida teine mõtleb. „Kõik teised mõtlevad samamoodi nagu mina mõtlen“ LIIALDATUD SÜÜTUNDED - Enesele süü võtmine asja eest milles süüd pole (irratsionaaslsus) - Ensele kogu süü võtmine (ka teiste tegude eest) Süütundega toimetulemiseks on 2 võimalust: 1) enese jaoks oma süütunde „ärakaotamine“, „kinnimätsimine“, „enese õigustamine“. Tüüpilised viisid : ratsionaliseerimine ja projektsioon.
3. Fragmendis 100 ütleb Pascal, et inimesed muud ei teegi kui petavad üksteist. Mida ta sellega silmas peab? Sellega, et inimesed pidevalt teineteist petavad, peab Pascal silmas seda, et inimliku mina ja enesearmastuse olemuseks on armastada ainult iseennast ja arvestada ainult iseendaga. See aga tingib olukorra, kus enda paremaks armastamiseks varjatakse oma puudusi nii iseenda kui teiste eest. Selleks, et sõpru alles hoida, silutakse nende ees nende kohta käivat tõde, pisendatakse nende vigu, avaldatakse kiitust ja poolehoidu asjade kohta, mis seda ei vääri ja oodatakse ka neilt samasugust käitumist enda kohta. Inimene on iseenda ja teiste ees üks suur teesklus, vale ja silmakirjatsemine. 4. Milles seisneb mõtlemise väärikus Pascali järgi? Kõlbluse põhialuseks peab Pascal mõtlemist, mis määrab ühtlasi ka inimese suuruse. Suur on see inimene, kes suudab oma väiksusest aru saada. Ta on küll universumi kõrval tühine ja
paremini ⇒ Küsi mida teadsid, kui tegid seda? Millised muud võimalused sul veel olid? ⇒ Hea tagasiside loob lisavõimalusi ⇒ Ainult 10 % inimestest oskab kergendada negatiivset tagasisidet kohe ⇒ 20% vajab mõtlemisaega ⇒ 70% ei suuda ega taha kuulda kriitikat. Tagasisidega andmisega seonduvad probleemid: ⇒ Vastuvõtja tõlgendab tagasisidet vääralt ⇒ Vastuvõtja ei lepi kergesti tagasisidemega ⇒ Tagasiside tähtsust pisendatakse, seda ei võeta tõsiselt ⇒ Vähendatakse teise rõõmu tagasisideme üle ⇒ Tagasiside puudutab isiksust, mitte tehtavat ⇒ Tagasiside on liialdav, see ei puuduta tegelikku juhtumist või olukorda ⇒ Tagasiside põhineb hetke tunnetel, mitte tegelikkusel. Innustamine: ⇒ Erinevus tagasisideme ja innustamise vahel oleneb ajast, vajadusest ⇒ Innustamine on tegevuse julgustamine nüüd- hetkel ja tulevikus ⇒ Innustamine ei oota innustamise kohta
annaabi.ee 
