,,kokkupakitud" vormis, et sõnade sisse tuleks maksimaalne vägi. ,,Hingringi" kujunduses on kasutatudillustratsioone, mis tavalises olukorras on inimmeeltega raskesti tabatavad. Luulekogus ilutsevad mõningad pilkupüüdvad fraktaaliad.Iga luuletuse kohta on seal erinev ,,pildikene." Kareva luuletuses ,,Müsteerium" on fraktaalpildil hästi palju ringikesi. Need näivad kui erineva suurusega mullikesed, mis on ringis ja muutuvad järjest pisemateks. Ma võrdlen Doris Kareva luulet templiga, kus kohtuvad inimlik ja jumalik, hing ja universum. Minu arvates on paljudel inimestel Doris Kareva luulest midagi õppida. Kas või sedagi, kui pühendunult ta armastusest, sellega kaasnevast kirest, elust ja surmast kirjutab, mida ümbritseb valgus pimeduse taustal.
„kokkupakitud” vormis, et sõnade sisse tuleks maksimaalne vägi. „Hingringi” kujunduses on kasutatudillustratsioone, mis tavalises olukorras on inimmeeltega raskesti tabatavad. Luulekogus ilutsevad mõningad pilkupüüdvad fraktaaliad.Iga luuletuse kohta on seal erinev „pildikene.” Kareva luuletuses „Müsteerium” on fraktaalpildil hästi palju ringikesi. Need näivad kui erineva suurusega mullikesed, mis on ringis ja muutuvad järjest pisemateks. Ma võrdlen Doris Kareva luulet templiga, kus kohtuvad inimlik ja jumalik, hing ja universum. Minu arvates on paljudel inimestel Doris Kareva luulest midagi õppida. Kas või sedagi, kui pühendunult ta armastusest, sellega kaasnevast kirest, elust ja surmast kirjutab, mida ümbritseb valgus pimeduse taustal.
· Sellist looduse kohta käivat kõige üldisemat tõdemust, mis vastab absoluutselt kõikide eksperimentide tulemustele, nimetatakse füüsika printsiibiks. ATOMISTLIK PRINTSIIP · Võtame tüki juustu, asetame lõikelauale ning lõikame pooleks. Tulemuseks on kaks poole väiksemat juustutükki. Jätkame juustupoolitamist. Lõikumise tulemusena saame järjest väiksemaid juustutükke.Kas võime juustu järjest pisemateks paladeks lõikuda lausa lõputult nii, et saadud tükid ikka sama maitsega juustuks jäävad? Juustumeistrite väitel pole see võimalik. Juust pole ühtlane mass, vaid koosneb suurest hulgast mitmete omaduste poolest erinevatest osakestest. Juust on segu erinevatest rasvade, valkude, hapete, soolade ja lahustite osakestest. Juustu järjest pisemateks paladeks lõikumisel jõuame varem või hiljem piirini, mille ületamisel ei
1940. aastate lõpus ja 1950. aastate alguses kehtis Nõukogude Liidus range kord, mis nõudis kunstilt kommunistliku partei ideoloogiat toetavate sõnumite vahendamist realistlikus vormis. 1950. aastate teisel poolel algas nõukogude ühiskonna liberaliseerimine ja partei nõudmised kunstile leevenesid. Näitus koosnes nii tol ajal peidus püsinud teostest kui ka nendest, mis näitustele jõudsid Näitus oli kokkupandud huvitavalt, sest oli jagatud pisemateks ruumideks, kus teosed olid thti asetatud kokku olles, kas nn ametlikukud või mitteametlikud, kuid tihti olid kõik teosed ühel või teasel visil seotud. Teostes oli näha kunsti suhet üiskonnaga ja kuidas need teineteist vastastukuselt mõjutavad. Antud näitust saab kasutada erineate ajaloo teemaliste kirjandie juurs, kuid samuti rääkides sellest, kuidas mjutab meie hetkeline ühiskonnaseisund ajaloo või mineviku nägemist. Galerii
3. Võre orientatsioon määratud koordinaatide suhtes. Sama orientatsiooniga võresid saab üksteiseks transformeerida x-y tel nihkega 4. Enesesarnasus rakkude ühendamine kõrgema taseme agregatsioonidesse ei muuda raku kuju. Ilmne ja piiramatu võredele, mille rakkude küljed moodustavad igas suunas lõpmatuid sirgeid, mis koosnevad vaid servadest 5. Lahtivõetavus ruudu saame jagada pisemateks ruutudeks, kuusnurka ei saa. Seotud enesesarnasusega. 6. Pakkimisomadused tähtis tehnilistes lahendustes (seoses survetugevusega) ja ka elusorganismide elupaikade asetuse ja ruumi mahutavusega Hierahilised tesselatsioonid keral (ellipsoidil) Maakera katva tesselatsiooniga on probleem nende kujundite (Platoni kehad) sidumisl poolustega, kaardivõrguga, polaarsümmeetriaga jmt. Kolmnurkadel baseeruvad irregulaarsed tesselatsioonid 1
Viimasel ajal räägitakse et see arv on juba 50% elanikkonnast. 7.2. Kuidas töötab Internet? Rääkides arvutivõrgust kasutatakse nn. kihtide mõistet, st. arvutivõrgu funktsioonide jagamisest sõltumatutesse osadesse. Internetis on 4 kihti. Iga kiht täidab eri funktsioone. Andmete edastamisel on kihtide järje kord selline: - rakenduskiht, see tegeleb konkreetse rakendusega, näiteks failiedastus, E-post jne. - transpordikiht, mis jagab andmed pisemateks osadeks (andmepakettideks), millised saadetakse võrgukihile - võrgukiht saadab andmepaketi punktist A punkti B, st. transpordib andme- pakette suvaliste Interneti arvutite vahel - füüsiline kiht teeb ära bittide edastamise "musta tee", st. tegeleb elektriliste signaalidega. Vastuvõttev pool toimib täpselt vastupidises järjekorras. Igal Interneti hostil(mis on arvuti või mõni muu võrguseade) on ühene identifikaator nn. IP-
annaabi.ee 
