Heinakuhjad Maalisarja “Heinakuhjad” kuulub 15 maali. Claude Monet maalis neid aastatel 1890-1891. “Heinakuhjad. Suve lõpp” “Heinakuhi hommikul. Suve lõpp” “Lumised heinakuhjad päikeseloojangul” Maalisari Roueni katedralist Aastal 1892 reisis Monet Roueni. Tema idee oli maalida pildiseeria Roueni katedraalist. Nüüd maalis ta korraga väga lühikesi ajahetki, vahetades lõuendeid peaaegu iga poole tunni järel, et tabada pisemaidki värvierinevusi. Kokku valmis 28 maalist koosnev seeria. Vesiroosid Tema viimaseks maaliseeriaks oli “Vesiroosid”. Monet`l tuli idee maalida hiiglasuuri, kuni kaheksa meetri pikkusi vesiroosipilte, mis sobivasse ruumi paigutatuna looksid häirimatut mõtisklemist soodustava ümbruse.Ta alustas tööd a. 1914 ja töötas lõpuks juba poolpimedana 22 maali kallal kuni oma surmani 1926.
Kapiteel samba, piilari või pilastri pea. Ülemine laienev osa, mis jääb samba tüve ja talastiku või võlvi vahele. Kreeka rist Rist, mille harud on kõik ühepikkused. Ladina rist - Rist, mille üks haru on teistest tunduvalt pikem Palladionism Palladianism ehk Palladio stiil on itaalia arhitekti Andrea Palladio loomingust mõjutatud klassitsistlik ehituslaad. Kolossaalorder Hiigelsammastik, mis ulatub läbi mitme korruse. Peenmaal väga täpne, pisemaidki üksikasju kujutav maal Natüürmort elutuid esemeid kunstipärases asetuses kujutav maal Perspektiiv ruumivaade, ruumilise eseme kujutamine tasapinnal nii, et säilib mulje ruumilisusest. Pieta kunstiteos, mis kujutab leinavat Neitsi Maarjat, kes hoiab põlvedel surnud Kristust. Pilaster seinapiilar, ühe küljega seina vastas asetsev õhuke piilar, nelinurkne seinasammas Zanri e. Olustikumaal maal, millel kujutatakse sündmusi inimeste igapäevasest elust; sai
raskesti haaratav ning ei anna inimestele mingit reaalset kasu. · Leiutades peavd olema kooskõlas teadus ja loodusfilosoofia. Teaduse arenedes ja leiutades oleme pidevalt vastutustundetult kulutanud loodust. Näeme loodust vaid väliselt , võimalusi selle kasutamiseks, kuid ei juuri kunagi selle sügava -sisemise olemuse üle. · Filosoofiat ei saa haarata mööda minnes, vaid sellese tuleb süveneda sügavuti unustamata pisemaidki detaile. Inimesed peaksid harjutamam ise mõtlemist, läbi uute enda mõeldud järelduste jõudma uute teadmisteni; selleks on vaja otsustusvõimet. Aforismide tõlgendused: 1. Inimene teab täpselt nii palju, kui ta on ise kogenud. 2. Nii vaimse kui füüsilise töö puhul tuleb kasutada võtteid, mis teevad töö kergemaks. 3. Teadmistes peitub jõud. 38. Inimesed on liialt kinni iidolites ja nende poolt pakutud lahendustes-arusaamades ning see
vahel. Selgita, mida ta sellega slmas peab? Kogu nähtav maailm on ainult märkamatu täpp looduse avaras rüpes. Inimene looduses on lõpmatusega võrreldes olematus, sellega võrreldes kõiksus- keskpunkt eimillegi ja kõige vahel. Asjade lõpp ja algus on inimese eest justkui varjatud. Kättesaamatu. Kui kümme koosneb kümnest ühest, siis millest omakorda koosneb üks jne? Pascal tahabki seda öelda, et inimene ei suuda näha pisemaidki ühikuid nagu ka mitte suurimaid ühikuid. Mis on inimesele ,,teada", on kõigest pisike täpp sellest, mis on tegelikult olemas. Meie meeled ei suuda tajuda midagi äärmuslikku- liigne lärm teeb kurdiks ja samas liigne vaikus ajab igavusest hulluks. Miski meie ümber pole püsiv ent siiski püüame just leida mingit kindlat jalgealust, püsivat punkti, kuhu hakata ehitama. 2. Mida peab pascal inimese loomuseks ja millega ta seda põhjendab?
heinakuhjadest ja seitse muud maastikupilti.Sellel isikunäitusel oli suur menu. "Heinakuhjad. "Heinakuhi hommikul. Suve lõpp" Suve lõpp" "Lumised heinakuhjad päikeseloojangul" Reisimuljed 1892.a. reisis Monet Roueni. Tema idee oli maalida pildiseeria Roueni katedraalist. Nüüd maalis ta korraga väga lühikesi ajahetki, vahetades lõuendeid pea-aegu iga poole tunni järel, et tabada pisemaidki värvierinevusi. Kokku valmis 28 maalist koosnev seeria.1896.aastal võttis Monet maalimisretke Seine´i jõel.Vesi paelus teda pildimotiivina kogu tema kunstnikuelu jooksul.Monet jälgis vee muutuvat iseloomu ja eristas selle juure kaks olekut.Kui tema meremaastikel ilmutab mäslev meri tihti tema üleolekut,siis siseveekogud on tema piltidel enamjaolt rahulikud..Jõe -ja järvepiltidel kasutas kunstnik vett eelkõige valguse,värvide ja ümbritseva maastiku peegelduspinnana
lihased jne. Tunnetamine tajumine on seotud meie rektsioonidega sellele, mida me teeme, ja mis meie sees toimub need on variatsioonid ja variandid emotsioonidest jt. mõjuteguritest, mis meile toimivad. Närvisüsteem võimaldab meil kogeda ja erinevate kogemnuste vahel vahet teha. Kui stiimul on tugev, tajume seda eriti intensiivselt tugev valu, hele valgus, vali müra jne. Kuid kui taju on rafineeritud, suudame me märgata pisemaidki detaile ja erinevaid nüansse. Tajumine ei ole ainult füüsiline tegevus ja peb hõlmama kogu inimolemust. Me võime kahjuks ka ise "blokeerida " oma taju, selekteerides, mida me arvame endale parema olevat. Vajame strateegiat ka selleks, millele tähelepanu pöörata ja mida märgata. Meil on visuaalsed võimalused tajumiseks -märgata, mida saab näha (värvid, vormid -vertikaalsed, horisontaalsed, varjud ja peegeldused, suurused ja mahud, jne),
annaabi.ee 
